Nüüd hakkasid heledad puutükid tammil silma ja astusin lähemale. Esiotsa arvasin, et koprad on näritud kaikaid tammi tugevdamiseks juurde vedanud. Tammi taga aga nägin, et need ju hiljuti valmis tehtud küttepuuhalud, mis kaldal riitades maa külmumist ja äravedu ootama jäid.

Aga kuidas halud tammile sattusid? Minu teada polnud ükski riit jäänud nii madalasse kohta, et vihmadega jões kerkinud vesi oleks nendeni ulatunud ja võinud kaasa viia. Selguse saamiseks, kust halud pärit on, hakkasin kallast pidi ülesvoolu liikuma. Vastaskaldas kurvi peal olid veel mõned samasugused halud. Kuidas need üle jõe said?

Lõpuks jõudsin riitadeni ja nägin, kust oli halgusid välja sikutatud ning kohe avastasin ka lohistamise raja, mis otse jõkke viis. Koprad! Vaat kus kavalpead, selle asemel, et hambaid kulutada ja metsast ise puid langetada, peeti lihtsamaks inimeste järelt otse riidast halgusid võtta ja need allavoolu tammini lasta. Samas polnud puututud üsna tammi kõrval kaldapealsel olevat halli lepa hunnikut. Kas need põlati ära, sest olid veel lõhkumata või ei sobi koprale lepapuu ehitusmaterjaliks (mädaneb vees ruttu ära). See riit, kust nemad võtmas olid käinud, oli haavapuu. Ei olnud toores värske haab, vaid kaldalt sai langetatud just kuivanud ja kobraste poolt läbi näritud haabu. Seepärast ma ei usu, et neil elukatel oleks olnud huvi haava koore söömise vastu, pigem varuti riidast tammi tugevdamiseks materjali. Naljakas lugu igatahes.