Kõrvad ja sarved.

Hanede ränne kestab. Uus sajane kamp oli põllule maha tulnud. Mõne aja pärast lendas 50-liikmeline parv edela suunas, õhtul aga oli 18-pealine salk minemas.

Päeval üritasin metsas tööd teha, aga pärast pooletunnist vuristamist hakkas tööriist imelikku häält tegema ja vibreerima ning tänaseks oligi kõik. Sain veel enne poe sulgemist masina remonti anda. Vist on jälle viga siduris. Enne esmaspäeva ei sünni midagi. Juba sähvatas peas mõte osta parem uus tööriist kui sedaviisi remondis käia.

Metsatee oli jahimehi täis. Käib põdrajaht. Hoidusin sellest kohast eemale. Pidasin plaani hoopis teise kanti minna ja rabas ära käia. Mõtetes väreles unistus ise põtru kohata. Rabasse jõudmise ajaks olid pilved päikese varjanud ja ei õnnestunudki loojangu värve tabada. Aga ilus oli sellegipoolest. Eriti meeldib mulle täiuslik ja lummav vaikus, mis rabas valitseb.

Päev hakkas hämarduma ja tagasisõiduks valisin teise, riigimetsa kvartalisihtidega ristuva tee. Iga sihi otsas jälgisin, et ehk on seal keegi. Lõpuks oligi! Kaks põdrapulli. Ei jõudnud nii kiiresti kõrvalistmelt kaamerat haarata ja ilusate sarvedega suur pull hüppas üle kraavi metsa. Teine, kellest paistsid vaid kõrvad ja sarveotsad, jäi paigale. Jälgisime teineteist minuti jagu, siis kadus temagi nagu maa alla. Valgust oli vähevõitu ja vahemaa parajalt suur. Aga vahvad olid need piilumise hetked!