K

õige rohkem teeb rõõmu tänane kohtumine oma metsa väike-konnakotkaga. Juba eemalt märkasin, et põllu kohal on kiivitajad ja lõokesed ärevuses ja põhjustajaks oli õhus tiirlev konnakotkas. Peatasin põlluteel auto ja astusin välja linnuga kohtumist tervitama. Ja kotkas ei hoidnud saabumisrõõmu ainult endale. Lendas mu kohal ja tegi imetrikke: pöörlevaid saltosid, tiivad-koos vabalangemissööstu ning lõpuks rahulikku liuglendu. Päike soojendas õhuvoolusid ja kotkas kasutas neid väljade kohal lustimiseks. Väärt kohtumisetendus oli!

Eilsel ringsõidul nägin taas lombilinde ja avastasin enda jaoks uue pikanokalise liigi – tikutaja. Varem mulle tuntud tegelased, nagu kiivitaja ja mudatilder, askeldasid üleujutatud heinapõllu servas mudases vees. Siis märkasin, et lombi taga rohus kössitavad veel ühed pruunikad kogud. Binokkel tõi lähemale pikad nokad, aga linnud ise olid maadligi nagu pesal hauduvad kanaemad. Lähemale ka ei pääsenud ja ega sellestki abi poleks olnud. Oleksin lihtsalt puhkavad linnud lendu peletanud ja see oleks liiast olnud. Hädast aitasid välja kogenud linnumehed, raamatud ja netist uuritud pildid. Jälle targem ja üks liik juurde õpitud.

Täna käisin vana karjääri roostikku vaatamas ja mõne hetke pärast oli selge, et sealne asukas – roo-loorkull on oma elupaigas kohal.

Kodus käib ka üks suur linnulaat. Hommik algab sellega, et keegi põristab katuseharjal nagu kuulipildujast ja tuletab meelde, et oleks aeg kohvi teha. Tean ilma vaatamatagi, kes see on. Suur-kirjurähn. Vahelduseks lendab ta lindude söögimajja ja toksib seal laudu. Ostsin täna poest veel sihvkasid, et oleks midagi lauale ka panna. Kohe olid rohevindid, rasvatihased, puukoristaja ja põldvarblased jaol. Ja siis tuli jälle seesama emane suurkirju ning pugis kahe nokapoolega seemneid sisse.

Ma ei tea, kas sel suvel aiast mõne marja ka suhu pista saab, sest hallrästad on täielikult meie metsatuka, kuuseheki ja aia vallutanud. Üks erksavärvilise rinnaesisega isand venitas aiamaal mullast vihmausse välja. Aetakse üksteist taga ja vahetpidamata käib selline lärm, et pisemaid laulikuid pole kuuldagi. Alles õhtul saab musträstas solisti rolli endale ja kõrgelt puuladvast viisid kõlama panna.

Ilus aeg on.