Just sellest teisest, piirangute hüvitamata jätmisest sai arvatavasti alguse Radaris kirjeldatud probleem. Majandushuvide ja looduskaitse põrkumist on tunda ka saadet kajastanud Delfi kommentaarides.

Saates esinenud maaomaniku juurde tagasi tulles võin ju uskuda väidet, et ta pole oma metsas kunagi kotkast näinud. Näevadki vaid need, kes eemalt jälgida oskavad. Kas mees üldse teab, millal konnakotkad rändelt saabuvad, millal pesa asuvad korrastama (või uut ehitama), kuidas pulmamänge peetakse, millal munetakse, kui kaua poegi välja hautakse ja millal lõpuks noor kotkapoeg (miks lõpuks üks?) lennuvõimestub ja iseseisvub? Kas metsaomanik on kuulnud, et mingitel põhjustel võib konnakotkapaar vana pesa lähedusse ka teise, nn. tagavarapesa ehitada, just nagu naabri metsa oligi tehtud. Pesitseda võib kord ühes, teine aasta jälle teises pesas. Kas maaomanik teab, millal on kotkastel eriti häirimistundlik aeg, mis laadi inimtegevus neid segab? Aga mis ajast mis ajani siiski võib pesa lähistel liikuda?

Arvatavasti oli saates esinenud metsaomanikul olemas kaitsekorralduse teatis, sest nii ju kõigi registrisse kantud kotkapesade puhul tehakse. Kuid ikka oli kihk pesapuu maha saagida ja lootus, et kui pole pesaga puud, pole ka probleemi, talle 3200 eurot trahvi tõigi. Väidet, et pesapuu ise murdus, ma ei usu, eriti neid kände nähes, mida ta saates näitas.

Kuna huvi teema vastu oli suur, siis uurisin Metsaregistrist ka Tikuta kinnistu metsaeraldisi. 2015.a. alguses oli mees esitanud mitmele eraldisele nii lageraie kui sanitaarraie teatised, kuid enamiku eraldiste puhul oli keskkonnaameti otsuste lahtris märkus „EI“. Näiteks 2,8 ha suurusel eraldisel, mis suures osas jäigi kaitsealuse liigi sihtkaitsevööndisse, soovis omanik sanitaarraie korras maha võtta 460 tm puitu. Paljuvõitu nagu sanitariks? Luba ei antud.

Olen kindel, et Radaris esinenud küpses eas mehe moodi mõtlemisega metsaomanikke on meil rohkemgi. Palkavad advokaate ja lähevad või kohtuni välja, peaasi, et kotkas tema metsast kaoks.

Õnneks leidub metsaomanikke, kes võtavad kotkapesa kui uhkuseasja, sest egas igasse võpsikusse nüüd kotkas ka ei tule. Metsal peab vanust ja puudel tugevust olema. Just sellise metsa kotkastele hoidmise eest võiks riik omaniku panust küll vääriliselt hinnata.

Pildil on minu metsa väike-konnakotka pesa, üsna raskesti nähtav, piisavalt kaitstud ja hulk aastaid lennutiivul poegi ellu saatnud.