Ida-Virumaal oli rohutõrjeks kasutatud mürki (nimi läks meelest), mis pidavat põllumaade puhul lubatud olema, metsamaa puhul mitte. Mina ei tea mürkidest midagi ega pole ka kasutanud. Pildilt paistab, et kuuseistiku ümber on rohukasv mürgitamisega õnnestunud peatada.

Pritsimine olevat omaette protseduur, mille käigus kuuseistik kaetakse üleni kas toru või koonusekujulise kattega, seejärel piserdatakse rohule mürki ja oodatakse, kuni pritsmed hajuvad. Kuusetaimele ei tohi mürki sattuda. Siis tõstetakse kate ära ning minnakse järgmise puukese ümber sama protseduuri kordama.

Mõne aasta pärast, kui noored puud juba rohust kõrgemaks on saanud, tulevad nad konkureeriva taimestikuga ise toime. Hiljem sokutavad end naabriteks veel mõned teised põõsad ja lehtpuud ning siis on metsaomaniku asi teha noorendiku hoolduse käigus valik, kes jääb, kes mitte. Nii lihtne see metsakasvatamine ongi – vaid sutsuke tööd ja paar-kolm inimpõlve näevad.