Praegu on alles mai lõpp, kuid meie kandis hakati rohumaadel juba esimest niidet tegema. Värsketest mahlastest heintaimedest valmistatakse lüpsikarjale talviseks söödaks konservi ehk silo.


Peatusin ja jäin niiduki liikumist jälgima, sest kogemused kinnitavad, et sel ajal võib põllul huvitavaid linde näha. Paraku saab rohumaade niitmisel kaasaegsete suurte ja kiirete niidukitega hukka konni, jänesepoegi, hiiri ja hävib nii mõnegi põllul pesitseva linnu pesa. Loomulikult on kohe kohal ka toonekured, need aplad õgijad, kelle kõhtu mahuvad kõik, kes niiduki terade vahel viga on saanud või masinamürast liikvele hirmutatud.

Toonekured polnud saagi lootuses siiski üksi. Metsatukast lendas välja algul üks, seejärel ka teine väike-konnakotkas. Ma tean nende pesa ja niidetavad põllud jäävad sama kotkapaari territooriumile. Jäin natukeseks ajaks jälgima, lootes, ehk õnnestub kotkastest ka mõni pilt saada. Kui niiduk uue ringiga lähenes, lendasid kotkad metsa äärde puudele ja jäid oma teraste silmadega uut saaki passima. Mõni aeg hiljem, kui kaks kotkast põllule jälle maha lendasid, ilmus teisest kandist välja veel kolmas. See oli tõenäoliselt naaberterritooriumi lind, kes kaugelt niidukeid märkas ja samuti jaole tuli.

Põldudel, kus masinad heina niidavad ja kaarutavad või vilja lõikavad, on huvilistel hea võimalus sinna ilmuvaid linnuliike vaadelda.