Kui puud mõõtes kahest käest väheks jääb

Paljukest üldse on meie metsadesse alles jäänud selliseid võimsaid puid, mille tagant täiskasvanud inimene välja ei paista. Tõsi, mõnede põlistalude asemetelt või jõgede kallastelt võib küll leida üksikuid suuri põlispuid, näiteks väga vanu pärnasid või tammesid, kuid eriliselt suuri kuuski, mände või kaski kohtab enamasti vaid kaitse alla võetud metsades. Neist kolmest elab kõige kauem just mänd.

Viimasel ajal lähevad majandusmetsas lageraiesse üpris peened okaspuud ning tõeliste hiiglaste nägemiseks peab spetsiaalselt mõne kaitse all oleva metsatuka otsima. Hea, et neid mõnes kohas ikka on.

Pildil on 120+ vanune mänd, kelle taga mu retkekaaslase käte siruulatusest väheks jäi. Koos korpas koorega võib männi rinnasdiameeter olla umbes 70 cm. Samasuguseid vanu mände koos veidi väheldasemate kuuskedega oli seal lähestikku terve hulk ning oli eriline tunne neid vaadata. Eemal metsaserval uhkeldasid veel suured, harulise võraga jämedad haavad.

Sellises kaitsealuses metsas pole mitukümmend aastat hooldustöid ega raiet tehtud, vanade okaspuude all alusmets ja põõsad peaaegu puuduvad. Üksikuid mahalangenud tüvesid katab sammal ja seal kasvavad puuseened. Üks torikseente hulka kuuluv erksavärviline liik ootab hetkel veel määramisabi. Leidub ka jalal püsti seisvaid kuivanud puid, kuid valdavaks jääb mulje tervest ja elujõulisest puistust. Loodus saab suurepäraselt ilma inimese sekkumiseta hakkama ja pakub uudishimulikele elamusi.