Just sellisel kõledal ja sajusel novembripäeval õnnestus ka minul ühele huvi pakkuvale koolitusele pääseda. Tegelikult oli see mõeldud erametsanduse konsulentidele, aga küsija suu pihta ei lööda ja öeldi, et tulgu aga. Nii kujuneski sellest üks kasulik päev Järvamaal Prandi uues külakeskuses.
Koolituse teemaks oli metsamajanduse võimalikkus looduskaitse vajalikkuse taustal. Lektoriteks keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juht Marku Lamp, Tartu Ülikooli teadur, loomaökoloog Asko Lõhmus, keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Roland Müür ja RMK keskkonnakorralduse peaspetsialist Kristjan Tõnisson. Ühe sõnaga – kohal oli metsanduse ja looduskaitse seoseid tundvate spetsialistide esindus, kelle ettekandeid iga päev metsas mütates ju ei kuule.
Eelkõige pakkus mulle huvi Asko Lõhmus, keda teadsin ajast, kui tutvusin tema raamatuga „Röövlinnud ja metsamajandus“. Sellesse ajajärku jäävad ka minu esimesed kokkupuuted oma metsas pesitsevate kotkastega, suhtlemine kotkameestega ning suurenenud huvi lindude kaitsmisega seotud teemade vastu. Hiljem on huvi laienenud ka teiste liikide, nagu taimed, seened, samblikud, putukad jne. suunas. Aegamööda hakkab metsaelustikust kujunema avaram pilt, kus igal liigil on oma koht ja kus puude taga näeb metsa kui terviklikku ökosüsteemi.
Asko Lõhmus rääkis metsast kui kolmele jalale toetuvast taburetist, kusjuures kõik kolm - ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne - on ühtmoodi tähtsad. Mäletan, et üle-eelmisel suvel kuulasin Taevaskojas Fred Jüssi mõtisklust metsast ja ka tema võrdles metsa kihilise koogiga, kus iga kiht vastab mingi ühiskonnagrupi ootustele, kuid koogist täiusliku naudingu saamiseks peaksid kihid tasakaalus olema.
Teemal „Ökoloogilised ootused metsade majandamisel“ kõneldes tõi Asko Lõhmus esile oskuse metsa ökoloogilist külge väärtustada ja selleks vajalikust neljast põhieeldusest: tunnustamine, tundmine, arvestamine ja edendamine. Üksnes majanduslikest ja sotsiaalsetest huvidest lähtuv metsamajandus kukutaks kolmanda jalata tabureti ümber. Huvitav oli.
Keskkonnaameti spetsialist rääkis looduskaitse eesmärkidest laiemalt, kaitsealadest, kaitse planeerimisest, inimmõju ja looduslike häiringute erisustest ning paljust muustki, piirangute ja toetusteni välja. Viimasena esinenud riigimetsa keskkonnaspetsialist rääkis praktilisest looduskaitsest RMK näitel ning ütles välja ühe olulise mõtte: loodusväärtused pole õpikutekst, need määrab igaüks endale ise.
Olgu siis pime novembrikuu just selleks ajaks, mil leiame aega endasse süvenemiseks, mõtleme oma kohast looduses ja ökosüsteemis üldse ning leiame üles need väärtused, mis aitavad ka metsade majandamist tasakaalus hoida.
