Kui eelmisel nädalal veidi istutuskohtades ringi vaatasin, siis oli näha, et kuusetaimedel on noored kasvud kenasti rohetamas ja puud kasvama hakanud. Sademeid pole siinkandis ülearu olnud, kuid mullas on niiskust piisavalt.


Pilt on tehtud ühel RMK raiesmikul. Neil käib kõik plaani kohaselt ja lageraie järel kindlasti ka istutatakse. Paraku erametsades erilist indu pole endiselt näha. Ka ei saanud metsaomanikud sel aastal nii palju taimi osta, nagu oleks uue metsa kasvama panemiseks vaja läinud. Tahaks näha kokkuvõtteid, kui palju üldse metsa uuendati.

Jätkuvalt jäetakse palju raiesmikke loodusliku uuenemise hoolde ning siis ei ole erilist lootust sealt tulevikus hinnalist puitu saada. Kui praegust nõudlust ja hindasid vaadata, siis näeb kohe, et küsitakse ikka okaspuupalki, mille eest ka hästi makstakse. Kasepaku eest võib samuti head hinda saada, kuid selleks on enne vaja sirgetüvelist kaske kasvatada. Kõik ülejäänud sortimendid on odavad, küttepuu hinnaklassist.

Olen jätkuvalt seda meelt, et ilma töö ja hooleta ei saa põllumees saaki ega metsaomanik metsatulu. Vahe on ainult selles, et põllumees külvab ja lõikab kord aastas, metsaomanik aga kord elu jooksul. Seepärast ongi metsas kõige tähtsam põlvkondade – isalt pojale – järjepidevus. Istutaja on nagu ema, kes last ilmale tuues mõtleb üksnes elu jätkamisest, mitte kasu saamisest.