Kahel siinsel pildil on üks ja seesama kuklasepesa minu metsas. Üks on pildistatud 13.mail 2017 ja teine 23.augustil 2017.
Maikuus lõhutud pesa vaadates mõistatasin, et kes küll nii hullusti lammutas. Kahtlustasin karu, aga võis olla ka mõni muu elukas. Pakutud on näiteks musträhni või mäkra.
Nüüd samas kohas käies pildistasin uuesti. Pesakuhil on veelgi kõrgemaks saanud kui eelmisel sügisel üldse oli. Toimekad kuklased on terve suve taastamistöid teinud, metsa alt ehitusmaterjali kokku tassinud ja kindlasti ka uue põlvkonna pereliikmeid kasvatanud. Mida kõrgem kuhil, seda kindlamalt kaitseb see kodu talvekülma eest.
Sadakond meetrit sellest pesast eemal on suurte puude all teinegi samasuur. See jäi kevadel rüüstajate poolt õnneks puutumata ja sealgi on suve jooksul pesakoonust kõrgemaks kergitatud. Kuklased valmistuvad talveks.
