Taluaegne karjamaa jäi maaparanduse käigus objektist välja ja sinna see mets ise peale kasvaski. Takseerandmetest loen, et 0,5 ha suurusel 2. boniteediga alal I rindes hall lepp 60%, ülejäänu looduslikult kasvanud kuusk. Vanuseks 45 aastat, lepa kõrgus 17m, dm 18. Kuusk osaliselt sama vana, osa nooremad. Lepaladvad ulatusid kuuserindest paari meetri jagu kõrgemale.

Kui mul vahel mõne raie puhul tekib kõhklusi või küsimusi, siis sel korral oli kõik selge. Lepp lihtsalt tuli kuusiku vahelt kätte saada ja viisil, et võimalikult vähe kasvama jäävatele kuuskedele kahju tekitada. Tunnen ja tean varasematest kogemustest nii saemehe kui vedaja oskusi ning usaldan neid täielikult.

Mul tekkis üks oma teooria metsameestest. Minu meelest saab saemehest päris metsamees alles siis, kui ta on metsas teinud kõiki töid, mitte ainult puid (ehk tihusid, mille eest makstakse) maha saaginud. Õige metsamees ei põlga ära metsaistutamist, kultuuride ja noorendike hooldust või harvendusraiet, mis kõik nõuavad peale füüsilise pealehakkamise ka teadmisi, hoolivust ja head looduse tundmist. Alles seejärel tohiks metsa maha võtma asuda. Töö järgi on lihtne ära tabada, kas saemehel või ta perel on oma mets, mida ise kasvatatakse, hooldatakse ja raiutakse, või on tegemist lihtsalt palgatöötajaga. Minul on olnud kokkupuuteid ka sellistega, kes küsivad kümme-viisteist ruumi küttepuid ja tahavad neid ise lõigata. Parem sellist kaupa mitte teha, eriti kui saagijal kogemusi vähe ja tema eesmärgiks on vaid puunotid.

Olen mõelnud aega 25 aastat tagasi, kui koos poegadega ise küttepuid tegime. Ei mäleta, et oleksime puude alt enne võsa maha saaginud või korralikult lepaoksi veoteele laotanud. Mul polnud siis õrna aimugi, kuidas õige metsategu peaks käima, sama vähe teadsid seda ka mu äsja keskkooli lõpetanud pojad. Meie eesmärk tol ajal oli 2-meetrised lepanotid kätte saada ja koju toimetada. Tõstukiga veotraktorit polnud siis kuskilt võtta, koormaid kallurikasti laaditi käsitsi ja seepärast olidki puunotid lühemas mõõdus. Mis praegu viga, mõtlen.