Olen seda meelt, et küttepuud tuleks lõhkuda võimalikult kohe pärast puude langetamist, siis saavad halud kiiremini kuivama. Üldine põhimõte hea ahjukütte saamiseks võiks olla ka see, et lehtpuu langetataks ajal, mil mahlad ei liigu, seega talvel. Kui kevadel maa sulab ja kasel hakkab mahl liikuma, siis tuleks sel ajal kase saagimisest üldse loobuda. Mahlajooksu ajal langetatud kase halud ei taha hästi kuivada, lähevad hõlpsasti otsast seenetama.
Kui puude metsast väljatoomine mingil põhjusel ei õnnestu, võib lõhkuda halud juba metsas ära ja vedada välja siis, kui maa kuivanud. Olen näinud, et mitmed talumehed, kes oma kraavikallastelt talvel küttepuid lõikavad, lõhuvadki need sealsamas ära, laovad riitadesse kuivama ning veavad koju alles suvel. Kõige paremini kuivavad halud just kevadise tuule ja päikesega. Juulis-augustis on ööd ja hommikud kastesed, õhuniiskus suurem ning kuivamine aeglasem.
Maainimestel, kel on oma mets, on võimalus sealt igal aastal küttepuid teha. Need, kes küttepuid ostavad, ei või iial teada, kui kaua notid enne lõhkumist virnas on vedelenud. Kehv küttepuu aga ei anna piisavalt sooja ja rikub ahjusid.
Olen näinud peresid, kus metsast toodud nottide virn seisab aasta aega õuenurgas ja sealt siis saetakse otsast jaopärast juppe, kui on vaja ahju või pliiti kütta. Sellist asja pean ma omandatud laiskuseks. Samamoodi tegi kolhoosi päevil vanaisa ja vanaema, nüüd teeb nii ka lapselaps. Vettinud ja visisevad halud annavad vähe sooja, rikuvad lõõre ja korstnaid. Kui korstnast tuleb halli aurusegust suitsu, siis selles majas köetaksegi märga puud. Korstnapühkimine tuleb alles siis meelde, kui pliit enam ei tõmba, sest kõik suitsulõõrid on nõest umbes.
Minule meeldib, et igal aastal saaks kütteks ka natuke haaba. Ainult et tooreid haavahalge tuleb kaks suve kuivatada, enne kui need ahjukõlbulikuks saavad. Haavaga seoses tuli veel meelde üks telekas kuuldud küsimus metsavendade kohta, et kuidas neil õnnestus punkris nii tuld teha, et suits asukohta ei reedaks. Ma täpset vastust küll ei tea, aga arvan, et ju nad haavaoksi või -halge seal põletasid. Üks mees rääkis, et kui nad poisikesest peast metsas tuletegemise pärast nahutada said, siis avastasid nad, et haavakaigastest tehtud lõkke suits oli värvitu ega paista välja, ja nii said poisid kodustele vahele jäämata jälle metsas tuld teha.
