Mida teha, kui lageraie tuleb peaaegu õue? Jõuetult pealt vaadata? Kahjuks jah.
Ei ole riigimets, on hoopis minu naabrite kinnistul tagastatud eramets, mis ühele firmale koos maaga hiljuti maha müüdi. Tüüpiline lugu, eriti kui on tegemist õdede-vendade ühisomandis olnud kinnistuga, millest igaühel soov oma osa kätte saada.
Kehtiva seaduse järgi saab omandireformiga tagastatud maad müüa maksuvabalt, kasvava metsa raieõiguse müümisel maksavad aga kõik tulumaksu. Seepärast eelistataksegi terve kinnistu müüki ja nii läheb üks lapike eraisikutele kuulunud maad jälle juriidiliste isikute (metsafirmade) rüppe. Hea, kui juhtuvad kodumaised olema. Aga kui ostetakse, siis mitte imetlemiseks või parkmetsa kujundamiseks, vaid ikka puidu saamiseks, lageraieks, mis ostukulud katab ja kasumit annab.
Tänase loo juurde panen sellisel kujul arvatavasti viimaseks jääva vaate oma garaažiukse eest tehtud pildil. Juba on alusmetsa lõikus tehtud ja puutüved nähtavaks saanud. Vaadet suurele maanteele on nii meid kui naabrit (nende punakas majasein paistab) aastaid varjanud ja liiklusmüra eest kaitsnud mets: saared, vahtrad, jalakad koos mõne üksiku suure kuusega, mida meie õuede varesed kevadeti kordamööda pesapuudeks valida on saanud.
Iseasi, oleks seal lihtsalt hall-lepik kasvanud, kuid tegu on parkmetsa kujundamiseks potentsiaalsete puuliikidega. Üks õisi kandev pärn ja keskealine tamm jäävad naabri maja poolse metsaserva piirijoonele. Näis, mida harvesterijuhi kui koolitatud metsamehe südametunnistus ütleb, kui lõikamisjärg nende puudeni jõuab. Kahju, kui saared või teised kõvalehtpuud lihtsalt küttepuude virna pannakse. Järelkasv, noored vahtrad ja saared, saeti just enne lageraiet maha.
Mis sa moor kiunud, ega see sinu mets pole! - võidakse nüüd öelda. Ei ole jah, kuid mina oleksin sellest hooldusraiega kujundanud hoopiski majaõuesid kaitsva parkmetsa. Niigi võib teiselt poolt, üle äsja lagedaks tõmmatud raiesmiku vaadata juba kaugemate külamajade katuseid, mis siia kunagi varem pole ära paistnud. Nüüd avaneb ka suur maantee ja metsa kõrval jooksev kergliiklustee.
Mis lõpuks mu jutu kokkuvõtvaks sõnumiks võiks olla? Kui oma metsa maha müüd, siis jäta sellega igaveseks hüvasti, sest maha raiutakse see nii või teisiti ja nii suurel pindalal korraga kui Metsaseadus vähegi lubab. Iga firma jaoks on nii majanduslikult tulusam.
Oma eluajal sa samasugust metsa samas kohas enam mühamas ei näe. Hea, kui suvatsetakse raiesmik noorte taimedega uuendada ja neid hiljem hooldada, kuid igal juhul pead valmistuma pikemaks võsa vaatamise ajastuks.
Järgmine pilt tuleb, kui raie tehtud.
