Leili metsalood | Herilased ja nende vaenlane herilaseviu

 (2)
Leili metsalood | Herilased ja nende vaenlane herilaseviu
Foto: Leili Mihkelson

Lõppeval soojal ja vihmavaesel suvel oli herilasi rohkem kui jahedatel ja sajustel suvedel. Sügise saabudes puutub inimene nendega kokku ka koduaias, kui herilased valminud õunte, pirnide või ploomidega maiustama tulevad.

Mõned inimesed on herilasemürgi suhtes allergilised ja nemad peavad nõelata saamise eest hoiduma. Mina nende hulka ei kuulu, rohkem pelgan mesilase nõelamist, mille peale paistetab nõelata saanud koha ümbrus mitmeks päevaks hullusti üles. Herilase piste on hetkeks küll valus, kuid peale kipituse ja kiheluse muud reaktsiooni ei tekita.

Looduses on herilaste vaenlaseks üks röövlind – herilaseviu. Poegade toitmise ajal on see viu osav jälitama herilast, et teada saada pesa asukoht. Kui herilasepesa käes, lõhub viu selle laiali ja võtab kärgedest hauet (vastseid) ning toidab nendega oma pesas kasvavaid poegi. Herilaseviu alustab suhteliselt hilja pesitsemist ning järelkasvu edukus sõltub suuresti heast herilaseaastast.

Herilaseviu kaitseb end ründavate herilaste eest kohevile aetud sulgedega. Lisaks on herilaseviul tugevad, pikkade varvaste ja küünistega jalad, mille abil suudab lind lahti kaevata ka maa sisse tehtud herilasepesa. Selliseid üles kraabitud auke nähes läheb mõte pigem rebastele, kuid kui seal juhtub mõni kärjetükk vedelema, võib kindel olla, et kaevajaks ja rüüstajaks oli herilaseviu.

Kuival suvel ongi herilasepesad enamasti maapinnal kas kulu või oksarisu sees, vahel ka lausa maa sees augus. Vihmastel suvedel ehitatakse pesa kas põõsasse oksa külge või kuhugi varjualusesse.

Metsahooldajad, kes suviti kultuuride või noorendike hooldust teevad, satuvad väga tihti oma võsalõikuriga herilasepessa. Olen seda ka ise palju kordi kogenud. Ärritunud herilased on kärmed vaenlast ründama. Olen korduvalt lõikuri trakside lõksu küljest lahti päästnud, maha visanud ja jalgadele valu andnud. Enamasti olen ikka mõne sutsaka karistuseks kätte ka saanud. Siis tuleb natuke aega eemal passida, enne kui lõikurile järele minna ja sootuks teises kohas tööd jätkata.

Foto: Leili Mihkelson

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare