Leili metsalood | Hundinuial kasukahõlmad laiali

Külma visale taandumisele vaatamata on loodus kevade saabumiseks valmis. Rändlinnud jõuavad lõunast kohale – nädala lõpus kuulsin metsa tagant sookurgede hõikeid.

Piki ojajääd kõndides jäid silma hundinuia tõlvikud, kõigil kasukahõlmad laiali, et tuulehoo lähenedes põuest seemneid puistama asuda. Seemneid on kasuka sees meeletul hulgal peidus ja kõik nad on valmis otsima endale niisket mudast koha, kus idanema hakata.

Tore taim see hundinui, puhastab veekogusid ja tema risoom kõlbab ka süüa. Kui hundinuiasid kasvab palju koos, moodustavad nad roostiku, mis põhjustab läbivooluta veekogu soostumise ja lõpuks kuivamise. Vooluveekogude kinnikasvamisega hundinuiad siiski ei ähvarda, pigem aitavad nad hoopis vett puhastada.

Neist tumepruunidest nuiadest võib valmistada küünlaid või tõrvikuid, kastes nuia rasva või vaha sisse. Seejärel süüdatakse tahina toimiv ülemine varreots ja küünal ongi olemas. Rasvata või vahatamata nuiad süüdates ei põle, vaid ajavad viirukina lõhnavat tossu.