Nii kõrgetel positsioonidel seisvate inimeste kõned peavadki olema väärikad ja usutavad, riigile ja rahvale tulevikulootust sisendavad.

Erakondade poliitikud valmistuvad pidevalt järgmisteks valimisteks, seega ei saa nende kõnesid ja lubadusi tõsiselt võtta. Vähe on järele jäänud iseseisvuse taastamisaja kõnemehi-poliitikuid, kellesse kas usuti või ka kaheldi, ometi läks rahvas kaasa ja riik taastati. Algus oli oi-kui raske.

Meie rahval on siiski alles see imevägi, mille oleme pärinud esiisade põllult ja metsast, merelt ja tuuliselt rannamaalt. Väge on andnud jõhvikasoo ja võiseenekuusik, valgete suveööde laulud ja sügispimedas selgeks mõeldud mõtted.

Töö ja vaev on eestlase sitkeks ja kannatlikuks kasvatanud, kogemused ajaloost aga muutnud suurte lubaduste suhtes umbusklikuks. Seitse korda mõõda, üks kord lõika – nii kõlab vanasõnagi. Tormamine ei ole meile omane.

Saja-aastase Eesti inimesed on jätkuvalt töökad, järjest paremini haritud, targad ja edasipüüdlikud. Eestlane hoiab loodust, kaitseb oma metsa, oma kodu ja peret. Inimesed, keel, kultuur ja maa on väärtused, tänu millele on meil riigina võimalik sadadeks aastateks püsima jääda.