Leili metsalood | Karulaugukevad on käes

Seni pole lammas või kitski suutäit värsket rohelist hambusse saanud, aga mina metsas käies siiski sain. Karulauk on lehed mullast välja ajanud.

Värsked lehed on õrnad, mahlased ja mõnusalt küüslaugumaitselised. Pärast pikka talve kosutav vitamiinipomm.

Rohelist on metsalooduses veel napilt. Mõnes soojemas kraaviservas on naadilehti ja ülaseid, puude all võib leida tillukesi jänesekapsa lehti. Jahedad ilmad hoiavad kevade tulemist kinni.

Karulauk laiendab paljunedes territooriumit suuremaks, kuid see protsess võtab aega. Paljuneb ta kas seemnete või sibulate abil. Ühest sibulast tuleb kuni kaks uut sibulat ja sel moel kasvuala täieneb, laieneb ja tiheneb. Heades kasvukohtades võib maikuus maad katta võimas roheline karulauguvaip.

Teine paljunemisviis on seemnete abil. Karulauk hakkab õitsema alles neljandal eluaastal, kui taim on piisavalt harunenud. Juunikuus ilmuvad varre tippudesse valged õisikud. Suve lõpus kogu taim kuivab, seemned aga pudenevad laiali. Tõusmed ilmuvad neist alles teisel kevadel pärast mulda sattumist.

Karulaugule meeldib niiske ja varjuline kasvukoht. Kuna taim on võetud looduskaitse alla, siis turustamise eesmärgil pole tema lehtede korjamine lubatud. Oma pere toidule maitse andmiseks natuke ehk võib, peaasi, et me liiga palju lehti korraga ära ei nopi ja kasvukohta ei kahjusta.