Leili metsalood | Kirev härghein

Viimase paari nädala jooksul olen teinud põllutee ääres peatusi, et imetleda ja pildistada värvikirevat härgheina. Nüüd on viimane aeg temast veel rääkida, sest põud kuivatab taimed värvituks.

Pildil olev kogum on harilik härghein. Tema õied on kollased, asuvad tipmistest lilladest kõrglehtedest allpool. Erksavärviliste lehtede ülesanne ongi meelitada ligi tolmeldajaid, kes leiavad kindlasti üles ka kollased õied.

Nagu silmatorkavalt ilusate taimedega sageli on, nii on ka härghein tegelikult parasiittaim, kes imeb toitu puude või põõsaste juurtest. Väike härghein ei suuda suurematele mingit olulist kahju tekitada, küll aga pakub vaatajale värvirõõmu.

Selliseid suuri härgheina kogumeid eelmistel aastatel põlluvahelise tee ääres ei olnud. Nad ilmusid sel suvel, pärast talvist võsaraiet ja mõnede suuremate lehtpuude mahavõtmist. Maaharijad ei taha, et puujuured põllumullani pääseksid või kuivendussüsteeme ummistaksid, seepärast roogivadki põllu- ja kraaviääred puu- ja põõsavabaks. Varem pesitsesid põllutee äärseis põõsastikes linnud, aga kui pole põõsaid, pole ka linde. Asemele kasvas härghein.