NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
04.06.2018 10:45
See ilustatult öelduna “eramets”, mida ka mõni Leili siin-seal miniatuurse tükikesena omab, on suurte, tavaliselt välismaiste äride käes. Loomulikult tehakse kõik rahaks esimesel võimalusel ja istutatakse miinimum JOKK nõuetele vastavalt.
04.06.2018 12:44
kui rääkida keskkonnast tervikuna, siis üksik lank ei oma mingit tähtsust. kas viljapõllu (loe: kunagise metsa) pindala on 10 või 200 ha, ei mängi rolli. oluline on mastaapsus, see määrab mõju keskkonnale. kui emotsioonid kõrvale jätta, siis faktid metsa juurdekasvust või kahanemisest on järgmised (väljavõte: Eesti Mets).

Kümme kõige metsarohkemat maad, kus metsasus 40% või rohkem, on Soome (73%), Rootsi (70%), Sloveenia (62%), Läti (54%), Eesti (52%), Venemaa (49%), Bosnia-Hertsegoviina (48%), Austria (47%), Liechtenstein (43%), Valgevene (41%) ja Slovakkia (40%). Kui aga võtta aluseks metsapindala suurus ühes riigis, kujuneb riikide järjestus hoopis teistsuguseks. Siis on ülekaalukalt esikohal Venemaa (809,1 miljonit hektarit). Kui Vene Föderatsioon arvestusest välja jätta, on kümme järgnevat kõige suurema metsade pindalaga riiki Rootsi (28 605), Soome (22 084), Hispaania (18 173), Prantsusmaa (15 954), Saksamaa (11 076), Norra (10 250), Ukraina (9705), Poola (9319), Itaalia (9149) ja Valgevene (8600). Jälgides üldistatult seda, kuidas metsad Euroopa riikide vahel jagunevad, ilmneb seaduspärasus, et suurem osa metsarikkaid riike jäävad Põhja- Euroopasse. Metsavaesematest riikidest paiknevad mitmed aga kas Lääne- või Kagu-Euroopas. Põhjused, miks tänapäevane metsade paiknemine Euroopas on kujunenud just selliseks, on eelkõige looduslikud (kliima, mullaviljakus jne.), kuid suurelt jaolt ka ajaloolised. Viljakatel aladel, kus soodsad olud põllupidamiseks, tekkis tihedam asustus ja metsad pidid põldude, niitude ning teiste kultuurmaastike ees taanduma. Seevastu piirkondades, mis olid väheviljakad või mägised, säilis metsi rohkem. Üldistava ülevaate Euroopa riikide metsasusest annab joonis 1. Huvitav on jälgida Euroopa metsade pindala muutusi viimase kahekümne aasta jooksul. Üldiselt on metsade pindala selle aja jooksul suurenenud 17 miljoni hektari võrra. Suuremal või vähemal määral on see tõusnud peaaegu kõigis Euroopa riikides. Eestis näiteks 2,09-lt miljonilt hektarilt 1990. aastal 2,20 miljonile hektarile 2010. aastal. Eriti kiiresti on metsade pindala suurenenud Hispaanias, Itaalias, Iirimaal ja Islandil. Vaid väga üksikutes riikides, nagu Venemaa ja Gruusia, on metsade pindala viimase kahekümne aastaga veidi kahanenud. Tegelikult on tendents metsade pindala laienemisele kestnud paljudes Euroopa maades juba palju kauem kui kakskümmend aastat.

kahjuks kujundavad eestis avalikku arvamust emotsioonid, mitte faktid. popp on olla millegi vastu, vahet pole mille, tähtis on leida midagi, mille vastu protestida. kadestan näiteks norrakaid. norra on maailma kõige kõrgema elatustasemega riik. nende ühiskond on aru saanud oma edu aluse. kõigil meil on ettekujutus, et norra on looduskaunis, puhas ja väga roheliselt mõtlev maa. keegi aga ei mõtle, et justnimelt norra nafta (fossiilsete kütuste) põletamine ja plastidesse töötlemine on keskkonnaprobleem number üks. vean kihla, kui eestlased elaksid norras, siis suure tõenäosusega, vaatamata oma loodusressurssidele, oleks see maa endiselt euroopa liidu vaesemaid. mõni ime, et meie iive on negatiivne ja vaikselt aga järjekindlalt sureme välja. puude taga ongi raske metsa nähta.
04.06.2018 13:28
metsa juurdekasvamine euroopas ja eriti meie lähiturgudel põhjustab omaette probleemi. metsa juurde kasvamine ei saa olla lõputu protsess, lihtsalt maa pindala on limiteeritud. ega siis tänane metsa suurenemine euroopas ei ole mingi stiihiline protsess, see on paika pandud riikide poliitika ja seadustega. ühel kenal päeval öeldakse, et nüüd on piir käes, nüüd tuleb oluliselt raiemahte tõsta. vot mida meie, eesti top 3 majandusharu, siis tegema hakkab, kui soome ja rootsi enam paberipuitu sisse ei vea? tselluloositehase vastased muidugi sääraseid probleeme puude taga ei näe. iseseisev puidutöötlemise võimekus ja majandusharu elujõulisus, lisaväärtuse loomine neid ei koti. harja ajab punaseks, kuidas tänagi jälle urmas klaas sõna võtab. ei ole enam üldse oluline, kas tehast on näha või tunda, piisab TEADMISEST, et tehas on kusagil olemas - oleme vastu. tervet mõistust nagu enam üldse polekski olemas. halloo, me siin räägime 100 000 eesti rahvusest väikeste erametsaomanike varast, rahvuslikust rikkusest.
05.06.2018 00:09
Seaduse järgi hakkab mets 1,3 meetrist. Kuid inimesed võitle 1,3 meetri kõrguse metsa säilimise eest.
Mets ja metsamaa jagatakse erinevatesse rühmadesse lageala, selguseta ala, noorentik, latimets , keskealine mets, valmiv mets ja küpsmets. Inimesed seisavad valmiva ja küpse metsa eest ja õieti teevad, sest neid kahte viimast metsa rühma jääb aina vähemaks ja noorentike ja latimetsasid tuleb aina juurde :)
    05.06.2018 10:30
    igast latimetsast saab ükskord küps mets, see on ainult aja küsimus. nii, et pindala ja mahu vahel on väga otsene seos. mets kasvab käskimata, tahad või ei taha, kätt ette ei pane. loodus täidab koha, kui inimene lõpetab tegevuse (näiteks nagu leili endised heina ja karjamaad). aga see selleks, tegelikult raiutakse ka tihumeetrite poolest vähem kui juurde kasvab. "inimesed kes seisavad küpse metsa eest" - tegelikut ei saa isegi metsanduslikest terminitest aru. metsandus on täpselt samasugune proffessioon ja teadusharu nagu näiteks ortodontia kus õpitakse aastaid. kuigi me hambaid ise kodus ravima ei hakka, siis metsanduses seevastu võtab iga diletant midagi kõvahäälselt arvata. nad on vastu, kuna nad lihtsalt usuvad niimoodi. nii, et see ei ole TEADMISE vaid USU küsimus. ja vot usu küsimustes ei leita kunagi kokkuleppeid, usu küsimustes kakeldakse. päästame paju - no enam koomilisemat asja pole võimalik välja mõelda. ok, sorry, on küll päästame võilille.
05.06.2018 07:54
Oehh! Valmiv ja küps mets on ka minevikus olnud lagedad alad.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega