NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
19.03.2018 22:32
Loodus võtab alati oma kui inimene unustab. Mõtlen neid Birma ja Laose vihmametsades ammuseid pealinnu või Lõuna-Ameerika Andide mahajäänud linnu ja usutempleid, mida inimene aeg-ajalt avastab. No teeme metsas lageraie oma isa maal ja siis unustame. Aga 100 aasta pärast on mets seal Looduse kujundatud, mitte Raha ja Kasu pärast inimese poolt. Kogesin seda tundmust Mehhikos, kui läksin atesteeritud giidi saatel linna, mida dzhunglist välja raiuti, hulga ehitisi näidati, pooled olevat veel inimestele näitamiseks välja raiumata. Niiet las kasvab peale lageraiet kask ja paju, kuusk ja mänd tulevad hiljem, kuigi aastaid hiljem. Loodus teeb oma valiku. Aga inimesel pole aega oodata Raha ja Kasu pärast?
    20.03.2018 16:34
    tuletaks siinkohal meelde inimese evolutsiooni: algselt primaat, siis tule kasutusele võtt, küpsetamise kaudu toidust suurema energia kätte saamine, toitumisele kuluva aja vähenemine. just see asjaolu on viinud inimese toiduahela tippu. mida vähem kulutati aega esialgu toitumisele, seejärel järgmiste baasvajaduste rahuldamisele, seda rohkem jäi aega muuks. ka täna me hindame eelkõige oma VABA AEGA (ei ole elatise teenimisele kuluv aeg). alles vaba aja tekkimisega vanas roomas loodi filosoofia, kaunite kunstide ja tervikuna kultuuri areng. nii, et Raha ja Kasu ees - kultuur ja kunstid järel. mitte vastupidi.

    kambodža angkor wat ei ehitatud metsa. see tegelikult ongi heaks näiteks, kui tähtis on majanduslik edukus. isegi antiikajal pea miljonilise elanikuga linn kadus koos majandusliku jõukusega. inkadest rääkimata, krimmist rääkimata. eesti eelmisest iseseisvusest rääkimata. sellest samasest mehhikost rääkimata - miks see õitseng ja ilu siis ikkagi hävis?

    millegipärast meil on suur tahtmine olla aborigeenid, keda jõukad rahvad pildistamas käivad. ja ise käime suud ammuli peas teiste hiilgusi imetlemas. ja siis kiskleme omavahel, et kes selles kõiges süüdi on. saamata aru, kus luuakse väärtusi, tahame ise olla tootmisahela alguses, mitte lõpus. ühesõnaga - me tahame kulutada palju aega toitumisele. kui me ei tõuse väärtusahelas, mitte kellegi elu ei parane, mängitagu maksusüsteemidega palju tahes. norra muutus maailma kõrgeima elatustasemega riigiks AINULT tänu naftale. jah, kõige keskkonnavaenulikuma ressursi kasutamisega. ja keegi ei kõssagi. sest müüakse seda mida müüa on ja saab. meie aga teeme kõik, et olla väheeffektiivsed, väärtusahelas võimalikult madalal ja importida rohkem kui eksportida. keskkonnaagentuuri andmetel oli seisuga 31/12/2016 oli 22% kogu eesti pindalast kaitse all! ja 8,6% eesti maismaaterritooriumist range kaitse all! see kogu aeg kasvab - aga ikka vähe! ... no comment.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega