Kahkjaspunane sõrmkäpp on levinud üle Eesti, eriti rohkelt esineb neid Lääne-Saaremaal. Meie kandis aga pole ta üldlevinud liik.

Kõige sagedamini kohatud orhideeline minu metsas on siiski pruunikas pesajuur, kuigi levikukaart seda ei kinnita. Võibolla pole andmebaasidesse kantud. Niiskes rohtunud kohas olen näinud ka lõhnavat ööviiulit ehk kahelehise käokeele üksikuid eksemplare, kuid nemad ei ole mul iga-aastased õitsejad. Siin-seal kohtab ka laialehist neiuvaipa ning suurt käopõlle.

Lähikonnas on teada ka üks üsna haruldase ja väiksuse tõttu looduses raskesti märgatava liigi – lehitu pisikäpa leiukoht. Minulgi on olnud õnn toda ainsat eksemplari paar-kolm suve tagasi koos leidjaga imetlemas ja pildistamas käia.

Paari nädala eest, kui kaunist kuldkinga sai otsitud, nägime minu kodukandi metsadega võrreldes hoopis teist tüüpi kasvukohas metsaäärse kraavi pervel halli käppa. Ka see õisik oli äsja puhkenud ja kuna tol korral oli kõrval minust parem asjatundja, siis läks liigi määramine hõlpsasti. Hall käpp on levinud rannikualadel ja saartel ning on meie kandis üpris haruldane.

Juuni ja juuli on meie orhideede õitsemise aeg. Tasub teada, et kõik nad on looduskaitse all ning õisi korjata ei maksa. Pealegi närbuvad nad kiirelt ära. Korjamise asemel tasub järgmisel suvel neid uuesti loodusesse imetlema tulla.
Hall käpp