Leili metsalood | Metskitsed talvel
Tasapisi on loomade hulk taastumas, kuid harva näeb siinkandis suuremaid kui viieliikmelisi metskitsede salku. Enamasti on vaid 2 või 3 looma koos.
Viimaste külmadega on kitseradadele lisandunud palju teisi jälgi, mille tekitajateks võivad olla kas hundid, ilves või hulkuvad koerad. Kohev lumi pole lasknud jälgi lugeda, kuid suuruse ja hüpete pikkuse järgi on need kiskjate omad. Sellised on mul viimase nädala tähelepanekud metsast.
Külamajade juures, kus inimesed toimetavad ja koerad valvavad, tunnevad metskitsed end hoopis turvalisemalt. Nad on ära õppinud, et kui koerad on aedikus kinni, siis võib rahulikult majade ümber ringi jalutada. Minu naabri suur ja rahulik koer ei tee metskitsest väljagi.
Avastasin paar päeva tagasi, et õhtuti käib mul köögiaknast 2,5 meetri kaugusel metsakits lindude söögimaja alla pudenenud sihvkasid nosimas. Jälgi märkasin juba lume tulekust alates, aga ühel õhtul kella 17.30 paiku nägin aknast ilusate kõrgete karvaste sarvedega soku ära ka. Köögiaknast langev valgus ei paistnud looma põrmugi häirivat, tema muudkui korjas lumele kukkunud seemneid.
Järgmisel päeval oli samas kohas juba kitseke. Järelikult käib loomi maja juures rohkem, nii kitsed kui sokud. Kolmandaks õhtuks otsustasin linnusöökla alla lumele puistata väikse hunniku herneid ja paar peotäit kaerahelbeid. Vaevalt olin jõudnud tuppa tagasi ja pilgu läbi akna õhtuhämarusse heita, kui kits oligi kohal. Nosis, kuni herned ja helbed olid otsas.
Jälgisin siis akendest, kuhu loom pärast sööki suundub. Tiir ümber nurga ja otsejoones maja taha kuuskede alla. Kraapis seal natuke lund ja heitis pikali. Majast on sinna umbes 20 meetrit. Hea varjuline koht ja kuuskede all on lumi õhuke. Märkasin kord varemgi, et sinna olid mõned lumevabad laigud kraabitud. Seal nad siis öö mööda saadavadki. Inimeste lähedal.
Järgmisteks õhtuteks varun poest kaerahelbeid juurde ja paha ei teeks vist natuke ka porgandeid tükeldada. Abiks ikka. Kevade tulekuni ju veel aega.
