Sellel eraldisel kasvavad segiläbi kased ja kuused, kusjuures kased on kasvus ette jõudnud, nagu looduses juhtubki. Üks vana haruline remmelgas on ka.

Seda keskikka jõudnud metsaosa vaadates võib öelda, et mets uueneb looduslikult küll, kuid see võtab kauem aega kui istutades. Lisatingimuseks on, et kõrval, tuultepoolses küljes, oleks vana metsa, kust puuseemned suudaksid raiutud alani jõuda. Kindlasti tuleks ka looduslikku uuendust samamoodi hooldada kui rajatud kultuure ja noorendikke.

Kui ma kodumetsas 90ndate keskel toimetama hakkasin, oli selles kohas üsna läbimatu padrik, noorte kaskede ja kuuskedega. Käisin tookord seal kiiniga võsa löömas ja kändudelt rästikuid eemale ajamas. Veidi hiljem raiusime ka suured lepad välja, mille järel hakkas noor mets vähehaaval ilmet võtma. Kaks talve tagasi sai veel natuke korda loodud, mille käigus raiusime lumevaalutuse all paindunud, murdunud ja kuivanud noori puid maha, panime need väikestesse hunnikutesse ja sinnapaika need kõdunema jäidki.

See oli minu n-ö kinnisidee – näha lapsepõlvest meeles seisnud metsa sama puhtana kui teda siis seenekorviga uidates mäletan. Läbipaistva metsaaluse juba sain, kuid endisi seenekohti siiani mitte.

Nõuandjad on öelnud, et võiks puid harvemaks võtta. Samas soodustab igasugune raiejärgne puude väljavedu kuuskedel juurepessu levimist, seega peab keskealises metsas harvendusraiet tehes masinatega ettevaatlik olema. Esialgu jääb nagu on.

Lisan ka takseerandmeid: angervaks, 2. boniteet, juurdekasv 8,1 tm hektari kohta aastas. Eraldise kaalutud vanus 40 a., keskmine diameeter 16cm, kase kõrgus 17m, kuusel 13m. Koosseisus 2/3 kaske ja 1/3 kuuske. Tagavara hetkel 182 tm hektari kohta.