Leili metsalood | Õppepäev Valgamaa metsades


Leili metsalood | Õppepäev Valgamaa metsades
Foto: Leili Mihkelson

Aegajalt avaneb võimalus käia õppepäevadel erinevate omanike metsades. Sel korral sai näha Metsatervenduse OÜ metsauuendusi Õru kandis Valgamaal.

Tunnistan, et ega ma kuigi sageli Lõuna-Eestisse või Valgamaale ei satu. Mulle olid mitmekümne aasta tagustest aegadest mällu jäänud pildid Taagepera kõrgetest kuuse- ja männimetsadest. Neid teeäärseid vanu metsi enam alles küll pole, aga uus mets on kasvama pandud ja asemel on noorendikud.

Seekordse käigu eesmärgiks olidki metsakultuurid ja noorendikud, teisisõnu metsauuendus. Liikusime peamiselt kuivenduskraavide võrgustikuga kaetud kõdusoo kasvukohtades, kus lankidel on maapinna ettevalmistus tehtud ja raiesmik uuendatud istutamise teel kuusega.

Kohati ulatub rohi ja vaarikas küll üle pea, kuid erinevatel aastatel istutatud kuused kasvavad maapinna eelneva ettevalmistusega kohtades hästi. Polegi suurt vahet, kas on labidaga istutatud paljasjuurseid 3-4 aastaseid taimi või istutustoruga 1,5-aastaseid potitaimi. Kümne aastaga on väiksed potitaimed kasvus vanematele sedavõrd järele jõudnud, et ei teegi vahet, kumb oli kumb. Loomulikult nõuavad kõik väiksed taimed esimestel aastatel hooldamist - võsa, põõsaste ja rohttaimede eemaldamist.

Kui sai küsitud, kas kusagil neid kõrgeid palumetsa-männikuid veel on, siis päeva lõpus sinna ka jõudsime. Sai näha nii sihvakat männimetsa kui männiga uuendatud raiesmikke.

Seotud lood:

Ehkki tugevate metsameestega on minusugusel, omas tempos liikuma harjunud eidel raske metsas sammu pidada, tasub eneseharimise mõttes mõnikord selliseid käike ette võtta ja saada aimu, kuidas majandavad oma metsi suured metsafirmad. Ega sellistel kordadel me omanikke tavaliselt ei näe, kuid metsaasju ajavadki „töömesilased“, kes on haritud ja suurte praktiliste kogemustega. Endiselt tunnetan mõningast vahet väikemetsaomanike ja suurte firmametsade majandamise viisides.

Väikeomaniku jaoks on mets pigem kodune looduskeskkond, kust saab vajaduse korral ka puitu raiuda, suurtele aga peamine (paljudele ka ainus) tuluallikas, mille saamiseks rakendatakse parimaid võimalikke oskusi ja majandamisviise. Ühine mõlema jaoks on vaade tulevikku ning põhimõte, et iga raiutud puu asemele kasvata uus ja hoolitse tema eest.

Foto: Leili Mihkelson

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare