Leili metsalood | Pesaga kask keset raielanki
Tänu harvesterijuhile jäi pesaga puu kasvama. Eks ta langetusmasina jaoks ikka tülikas ja liiga haruline oli ka, kasvab otse väikese metsaoja kaldal. Ja ega õige metsamees pesaga puud meelega maha ju ei võta.
Kirjutasin sellest blogis juba tol ajal, kui raie värskelt oli tehtud. Mul on hästi meeles, kuidas metsaülem tol ajal püüdis oma kommentaaris selgeks teha, et mis sa muretsed, linnud tulevad ka langile kasvama jäänud üksikpuule pesitsema. Neli aastat ei ole tulnud, hiireviu igatahes mitte.
Tean vaid üht lindu, kellele meeldib lagedal kasvava kõrge puu ladvas pesitseda - see on ronk. Need linnud armastavad avaraid vaateid, et olla ümbruskonnas toimuvaga pidevalt kursis. Ronk on metsa valvur. Kalakotkastega, keda meie kandis ei elutse, mul kokkupuuted puuduvad, kuid piltide ja juttude järgi olevat nemadki lagedal puuladvas pesitsejad, võivad teha pesa koguni kuivanud okaspuu latva.
Hiireviu ei ehita oma pesa lagedale, vaid valib võimalikult varjulise koha metsa sees. Samas jahilennul olles liigub ta nii metsa kui avarate põldude ja niitude kohal või passib saaki postide otsast.
Olen näinud, kuidas mõnikord on hiireviu risupesa hõivanud temast märksa varem pesitsema asuv händkakk, kes ise pesa ei ehita ja pesitseb enamasti murdunud puude õõnsates tüvedes. Nägin kord, kuidas varakevadel händkakk raba lähedal metsas risupesal istus ja pesapuu oli pildil oleva harulise kase sarnane. Tugevate harudega kased on pesapuudena linnurahva seas hinnas.
Pildil olevat pesa riigimetsas käin mitu korda aastas vaatamas. Kui kohta tead ja oskad vaadata, paistab kahelt kvartalisihilt üle lageraielangi ära. Seekord kasutasin käimiseks jäätunud ojasängi ja seda mööda jõudsin otse kase alla välja. Pesa on tugevate kaseharude vahel ja püsib seal seni, kuni kasel elupäevi on. Kas keegi selle kord oma koduks võtab ja oksi juurde toob, jääb vaid loota.
