Leili metsalood | Põdrajahi hooaeg
Sattusin seekord küll mitte hirve, vaid põtra metsas nägema, tema nägi mind ka. Vaatas, aga ära ei läinud. Lubas pildistada, kuni viimaks keeras tagumiku minu suunas, astus paar sammu edasi ja seisatas uuesti. Mina läksin oma teed.
Kui koju tulin ja pilti arvutist vaatasin, nägin, et see loom polnudki põdralehm, kelleks ma metsas teda pidasin. Hoopis noor põdrapull oli, umbes pooleteise aastane vist. Aga kuhu sarved siis jäid, kas suguvendadega puseldes juba peast maha murtud või?
Olen peaaegu kindel, et kui selline jahimeestele silma jääb, siis ongi elu läind kui oleks näinud und. Kui tõesti noor põdrapull, siis miks polnud eakohaseid pulksarvi, vaid paistsid mingid väärarenguga jupatsid.
Vaevalt keegi põdralehmadest sihukest, ilma uhke peaehteta pulmalist ligi laseb, jahimees aga selliseid just kütibki. Muidu paistis suur ja priske loom, väärikas ja julge pealekauba.