Leili metsalood | Roheline september

On tammetõrude ja väga rikkalik võiseeneaasta. Teisi seeni on vähem ja näiteks kuuseriisikate kolooniates laiutavad vanaks läinud, ussitanud ja ülekasvanud seenekübarad. Usin otsija leiab õigest metsast taas noori kukeseeni.

Õunapuud on sügis- ja taliõuntest lookas. Õigemini ongi sügisõunad juba üle valminud, sealjuures näiteks kuldrenett on sel aastal eriti magus. Taliõunu on puudel samuti rikkalikult. Soe suvi oli õuntele hea. Nii et need, kel endal aeda ega õunapuid pole, ostke ja sööge kindlasti väärtuslikke ja puhtaid eestimaiseid õunu, mitte kaugete maade omi.

Tammede alla sattudes tasub natuke oodata ja kuulatada. Kui ootajale miskit kaela kukub, siis krabistab üleval kas orav, pasknäär või mänsak, kes endale talvetoiduks tõrusid varub. Kellele tõrud aias muruplatsil meeltmööda pole, võivad tammede alla kukkunud tõrud kokku korjata ja need jahimeestele sokutada, kes tõrud metsloomade söödaplatsile viivad. Looduses ei lähe miskit raisku ja ka aiast leivad linnud või oravad tammetõrud üles.

Pihlamarju on meie kandis sel aastal vaid üksikute puude otsas ja needki vist hübriidsortidel aedades. Eelmisel aastal olid kõik pihlapuud marjadest lookas. Nii et siidisabade nägemise lootust eriti pole, kui just koristamata õunasaak nende teele ei jää…
Elavnenud on hiireviude ränne. Lisaks kohalikele on põhja poolt lisandunud veel läbirändajad.

Sügistaevas on kuiva ilma korral valgete pilvede ja puhassinise põhjaga. Kuumal suvel sellist taevast ei näe. Selgetel öödel valgustavad pimedat maad tähed ning Suure vankri ja Põhjanaela leiab vast igaüks taevast üles. Nädala pärast on juba sügis.