NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
12.04.2018 12:54
usun, et luua metsakoolist egle tüür annab vastused. luua kooli ja metsamajandaja jaoks on muidugi kõik puidust toituvad seened metsa kahjurid ja neid tuleb jälgida. sest et osa varjavad oma ilu taga ka reaalseid ohte (juurepess on ka seen). toitumisahel on üldiselt ikka niipidi, et nõrgestatud puud nakatuvad seenhaigustega ja pärast seda tulevad putukad ja seejärel linnud. ükski lind tervet puud ei toksi. mõni putukas (sikk, ürask) küll ründab ka terveid puid, aga reeglina on puidukahjustuse pioneeriks ikkagi seen. ja viljakehad tüvel on märk kaugele arenenud seenest. vep alal peab eriti jälgima, et ei tekiks haiguspuhanguid. ei maksa arvata, et vep alal on puud suures elujõus, vastupidi, tänu mitte-majandamisele on seal palju nõrku puid, mis on vastuvõtlikud haigustele ja kahjustajatele. kui on anomaaliaid, tuleb kindlasti spetsialistiga nõu pidada.
13.04.2018 09:28
luua kooli ja metsamajandaja jaoks on muidugi kõik puidust toituvad seened metsa kahjurid. Enam rumalamat juttu üks metsamajandust õppinud inimene ajada ei. saa. Mati. oled näidanud, kui kahepalgeline sa oled, EMA grupis ajad ühte toru, mujal kraaksud, kui kohutav ülekohus, on et sulle liiga vähe raha makstakse VEP-i eest. Üldiselt on sul ikka tugev teadmistepuudus ja kannatad eneseeksponeerimise vajaduse all. Mis pagana haiguspuhanguid peaks jälgima VEP-i alal, mis on mõeldud olema 100 % looduslikus arengus ja puutumatuses olema. - nagu pudru ja kapsad on sul segamini metsanduse ja looduskaitse elementaarsed tõed, aga olgu peale, mida rohkem sa avalikuse ees patrad, seda rohkem EMA ennast diskrediteerib, nii et seda ongi vaja.
13.04.2018 17:25
keskkonnaameti lehelt tsiteerin: Tulenevalt metsaseaduses määratletud mõistest on vääriselupaik ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. (ps! jutt ei käi puu liikidest).

metsapuud kaitsevad vääriselupaika. kui pole puid, kaob ka vääriselupaik. haiguspuhanguid peab vältima, sest need võivad kiiresti levida ja suure metsaala maha võtta. ega vahet ei ole, kas vääriselupaik kaob juurepessu või tormimurdude üraski tagajärjel. vääriselupaiga kaitsja peab silma peal hoidma ja keskkonnaametiga konsulteerima. vääriselupaiku on muidugi erinevaid.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega