Leili metsalood | Sügisrändurid konnakotkad
Kotkastega on tõesti nii, et nad hoolitsevad oma kohaloleku ajal väga kiivalt selle eest, et keegi võõras röövlind nende pesametsa kohal ringi ei lendaks. Hiireviudega neil otseseid konflikte küll pole, kuid juhuslikult lähedale sattunud viud või kullid aetakse ilmtingimata eemale.
Õhus näeb territooriumi puhastamine välja sedasi, et kotkad hakkavad õhus ringe tegema, millega surutakse sissetungija järjest kaugemale. Seda saadavad tavaliselt eemale peletatava häälitsused. Kui võõras vabatahtlikult eemaldub, ja seda ta ka tugevamale järele andes teeb, tulevad kotkad oma territooriumile tagasi ja rahu on selleks korraks majas.
Enne kui kotkapesa tühjaks jääb ja peremehed lõunamaale teele asuvad, tuuakse pesale veel mõni värske roheline kuuseoks, mis on teistele lindudele märguandeks, et pesal on omanikud olemas. Kui pesaomanikud kevadel Aafrikast tagasi jõuavad, on talveks valveta jäetud pesa enamasti ootamas, seda muidugi eeldusel, et tormituuled või hoolimatu inimtegevus pole pesapuud vahepeal langetanud.
Väga harva võivad kotkapesa hõivata händkakud, kes ise okstest risupesa ei ehita ja kes alustavad pesitsemist rohkem kui kuu enne kotkaste kohalejõudmist. Kakud pesitsevad sagedamini küll puuõõnsuses, kuid võtavad omaks ka tühjana leitud risupesa.
Milliseks kahe võrdväärse röövlinnu, kaku ja kotka vahelised suhted võiksid sellisel juhul kujuneda, pole olnud juhust kogeda. Teades, kui kiivalt händkakk oma pesa ja poegi kaitseb, siis selle linnu võimsate küüniste alla ei tahaks keegi, sealhulgas ka inimene, sattuda. Küll aga olen kahel korral näinud, kuidas händkakk on hõivanud hiireviu poolt ehitatud risupesa ja seal ka pojad üles kasvatanud.
Kotkapaaril ongi sageli kaks lähestikku ehitatud pesa ja neid kasutatakse vaheldumisi. Ka minu metsas on teineteisest umbes 100 meetri kaugusel kaks konnakotkapesa. Viimasel kahel suvel oli kasutuses neist uuem.
