Leili metsalood | Suvi metsas



Leili metsalood | Suvi metsas
Foto: Leili Mihkelson

Looduses on kevadine värskus asendunud suve küpsete värvide ja lõhnadega. Linnulaulu kuuleb vähem ja pojadki suuremal jaol pesast lendu läinud.

Metsainimesed tegelevad juba istutatud kultuuride hooldamisega, niidavad taimede ümber rohtu. Nägin metsatee ääres mitut riigimetsa raiesmikku, kus ridade kaupa on äsja taimede hooldustöid tehtud.

Ise olen metsataimede hooldamisega viivitanud, sest kaks viimast kuud on olnud liiga kuivad ja soojad. Arvan, et kui sademeid niipea juurde ei tule, siis vast pole praegu parim aeg väikseid kuusetaimi päikesele kõrvetamiseks ja kuivatamiseks pakkuda. Rohu varjus on kuivaperioodi hõlpsam üle elada. Oma istutatud kuusetaimede hooldustöid olen tavaliselt teinud augustis.

Küll aga olen nüüd mõnel päeval käinud suviseid kõndimisradasid sisse niitmas ja selle käigus noorendike äärest ka natuke lepavõsa lõiganud. Niidetud rajad on tähtsad ka minu metsas pesitsevate konnakotkaste jaoks, kes oksal varitsedes sealt mõne hiire hõlpsamini kätte saavad ja selle siis pojale pessa toiduks viivad. Juba järgmisel päeval pärast niitmist ilmuvad raja äärde valged väljaheite plärakad, millest saab järeldada, et kotkas või mõni hiireviu on puul passinud ja jahti pidanud.

Kuusenoorendiku ääres on koht, kus varem metssead maa üles tuhnisid ja kus kasvas palju tappusid, mille väädid alalõpmata jalgu kinni jäid. Miks sead just tapu kasvukoha segi pöörasid, ei oska arvata. Ju seal ikka midagi maitsvat oli.

Nüüd kui sigu väheks jäänud, paistab ka tappusid varasemast vähem olevat. Mõned õied siiski rohus on ja mulle meeldivad nad puhasvalge värvi pärast.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare