Lilleaed metsaserval püüab pilku

Olen sellest kohast palju kordi mööda sõitnud, kuid mõni päev tagasi nähtu sundis peatuma – metsaserval oli lilleaed õide puhkenud! Punased moonid, sinised rukkililled ja valged karikakrad, allpool mõned oranžid saialilled. Kuidas nad kõik korraga siia said!

Tean seda metsaomanikku, kes igal talvel oma metsast küttepuid raiub ja kui ta materjali välja toob, siis teeb virnad just sellesse kohta metsatee äärde, kus nüüd värviline õiepeenar ilutseb ja möödujat peatuma meelitab. Mulle tundub, et äkki perenaine sokutas mehele peotäie lilleseemneid metsa kaasa. Aitäh talle selle eest, eriti rukkilillede ja moonide eest, sest nemad on looduses päris harulduseks muutumas. Nii ilusad!

Minul on nädalalõpp läinud töökalt ja kui pühapäeval tubli sahmakas hoovihma tuli, tundsin, et küll tegin õigesti. Kuiva ilma tööd tehtud ja maa sai ka kastetud.

Neljapäeval sorteerisime ja ladustasime ehitusest järele jäänud prusse, lippe ja laudu. Ka katus sai neile vihma kaitseks peale pandud ning õue peal kord jälle enam-vähem majas. Lauajuppidest ja muust praakmaterjalist saagisin tubli riida pliidipuid.
Viimase olulise tööna tegime laupäeval talvepuude vedamise talgud, kamp mehi ja naabri käruga traktor abiks. Kaks suve minu sünnitalu platsil seisnud halud olid kõlisev-kuivad. Poole päevaga sai kaks suurt traktorikärutäit sealt koju veetud ja kuuri riitadesse laotud. Kardan, et tuleb vist pikk ja varakult algav külm talv, sest kägu lõpetas sel suvel kukkumise kohe jaani paiku. Olen tema järgi ikka talve algust ennustanud ja suuremas jaoks ka täppi pannud.

Kui veel lisada, et Tour de France teleülekande vaatamise aega ei lasknud ma samuti niisama tühja, vaid nakitsesin tuppa riidele laotatud murakamarjadelt kandasid. Õhtul sai potitäis murakamoosi keedetud. Aedvaarikaid on sel aastal samuti keskmisest rohkem, õunapuud aga peaaegu tühjad.