Linnujuttu talvikestest
Õppisin talvikesi tundma alles kümmekond aastat tagasi. Seni olid kõik värvulised minu jaoks justkui ühesugused. Uskumatu, et elad nii kaua ära ja ei tunne huvi, kes veel iga päev su kõrval elavad. Kardan, et minusuguseid on rahva hulgas enamus. Piltidel istuvad kahvatutes rohekaspruunides toonides proua Talvike ja erksa kollasega ehitud härra Talvike.
Naljakas on see, et huvi linde tundma õppida sai mul alguse suurematest ja haruldasematest kotkastest, keda kohtab looduses hoopiski harvem kui väiksemaid laululinde. Kotkaste järel tulid teised röövlinnud - viud ja kakud. Kellestki peab ju alustama ja veelgi toredam, kui leidub sõpru, kes linnuvaatlusi ärgitavad tegema. Esialgu täppisteadusena tunduvad liikide tunnused hakkavad vähehaaval meelde jääma ja ühel hetkel muutub linnuvaatlus hasardiks. Uus tõrge tuleb aga siis, kui avastad, et sama liigi puhul erinevad omavahel nii isaslinnud, emased ja välja kujunemata sulestikuga noored.
Algajale ei too pingutused kohe tulemusi, isegi tarkades raamatutes olevate piltide ja kirjelduste tuimalt uurimisest pole tuntavat kasu. Tuleb ise kogeda, linde looduses vaadelda, võimalusel ka pildistada, et saaks raamatupiltidega hiljem võrrelda. Suureks abiliseks on talvised linnusööklad, mida on mugav kasvõi läbi akna jälgida. Seda võiks soovitada lastega peredele, sest mis noorena õpitud, jääb kogu eluks meelde.
Olenevalt asukohast käib talvise linnusöökla toitu proovimas palju erinevaid linnuliike. Täna jutuks olev talvike on meil igapäevane kostiline. Erinevalt tihastest, rohevintidest, puukoristajatest või leevikestest eelistavad talvikesed korjata pudemeid maapinnalt ega lenda kunagi katusealusesse seemneid võtma. Enne toidu juurde asumist istuvad talvikesed hulk aega lähedal puuvõras ja jälgivad teiste lindude toimetusi. Kui talvikesi on kogunenud rohkem kui üks, siis riskivad nad koos maapinnale lennata ja sööma asuda. Pole märganud, et talvikesed oleksid omavahel kisklema kippunud või teisi rünnanud. Ka neid endid pole kiusatute hulgas juhtunud märkama. Malbed ja rahumeelsed linnud.
Metsas olen talvikesi suurtes parvedes näinud jahimeeste seasöödaplatsidel. Kui kevad tuleb, lahkuvad ka eluhoonete läheduses peatunud talvikesed loodusmaastikule ja teevad pesa kas madalale põõsastikku või isegi maapinnale. Seal kasvatavad nad maikuu jooksul pojad üles ja soodsate olude korral juulikuus veel teisegi pesakonna. Osa talvikesi ei lenda meilt sügisel ära soojale maale ja põhja poolt võib talveks lisagi tulla.
