Nädalavahetusel oli talviste aialindude loendus. Tegin seda minagi ja arvukaimaks liigiks osutus oodatult rasvatihane. Arvukuselt teiseks lugesin oma kodu juures leevikese. Olid veel salutihane, tutt-tihane, sinitihane, põldvarblane, harakas, hallvares, pasknäär. Pärast valitud loendustundi ilmutasid end talvikesed ja rohevint.
Seda loendust andmebaasi sisestades tabasin end äkki mõttelt, et miks ei võiks olla ka metsloomade andmebaas, kuhu metsas või mujal looduses liikuja saaks igal ajal nähtud loomaliigid sisestada. Salastatust neis loendustes ei tohiks ju olla.
Metsloomade loendamise mõte tekkis uue jahiseaduse eelnõu ägedaid arutelusid jälgides. Kuna ilmselt üritatakse kaotada riiklik ulukiseire ja jätta ulukiloenduse ülesanne jahimeestele või jahiõigust omavatele maaomanikele, siis on karta ulukiarvukuse üle- või alahindamist, sõltuvalt asjast huvitatud poole soovidest. Sõltumatud hinnangud aga oleksid tõesemad.
Pakun lahendusena pideva elektroonilise ulukiloendusandmete infosüsteemi loomise, samas täiuslikuma ja kaasaegsema kui seni aastaid toiminud Kabli linnuvaatluste andmebaas on. Metsloomadega on oluliselt lihtsam kui lindudega, sest ligemale 400 linnuliigi määramine pole enamusele jõukohane, küll aga tunneb iga lapski jänese või põdra eemalt ära.
Ettepanek oleks siis järgmine. Kuna on olemas Keskkonnainfo Keskus, võiks sinna juurde luua veel metsloomade elektroonilise andmebaasi. Selle kasutajaks saaks registreerida end iga kodanik, kes looduses liigub ja soovib nähtud loomi andmebaasi lisada. Nagu linnuvaatluste puhulgi, tuleks ulukivaatlustel sisestada kasutaja nimi, kuupäev, kellaaeg, kohatud liik, arv, sugu, vanus, tegevus (kas paigal, liikumises, liikumissuund) ja kõige olulisem – loendatud uluki(te) asukoht. Erinevalt suhteliselt üldsõnalisest linnuvaatluste kohamäärangust, peaks ulukite puhul olema võimalik juba kasutada täpseid katastrikaarte. Klikkides – maakond, teisena – vald, kolmandana – küla (mis ei pruugi ka vajalik olla), avaneb piirkonna ortofoto. Aktiivsel kaardil saab siis klikkida just sellele punktile, kus loom(ad) asus(id) või märkida, kuhu suunda liikusid. Neid andmeid saaksid aastaringselt ja iga päev täiendada nii jahimehed, maaomanikud, matkajad, marjulised, seenelised, metsamehed või kes iganes teedel, metsas, põllul, heinamaal või rabades liikuma juhtub. Lähiajal on kindlasti igas peres vähemalt üks arvuti ja internetiühendus. Seega pole kaasaegne info edastamine enam probleem.
Edasi süstematiseeritakse loendusandmed paikkonniti, liigiti, vanuseliselt jne. ning saadaksegi ülevaade meie loomastiku seisust mingil ajahetkel. Kriitiliselt tuleb üle vaadata üheaegselt ja lähestikku tehtud vaatlused ning arvutada võimalik loendusviga (näiteks sama looma samas piirkonnas nägi korraga mitu vaatlejat).
On selge, et süsteemi rakendumine võtab esialgu aega ja andmed jäävad paikkonniti puudulikuks, kuid aktiivsete vaatlejate lisandumise korral hakkavad andmed järjest tõesemaks muutuma. Kabli andmebaasi arvukaid kasutajaid hinnates olen kindel, et inimestel oleks huvi ka metsloomavaatlustega keskkonnainfo andmebaasi täiendada. Pealegi kasvatab see tegevus kodanikuaktiivsust ja suurendab paremat looduse tundmist. Mida arvate?
