Mul olid sõbrad külas ja õhtul enne päikeseloojangut käisime rabas. Soe augustiõhtu oli meelitanud matkama veel paljusid. Järjest rohkem eestlasi on enda jaoks avastanud suurepärase puhkamisviisi looduses ja seda võimalust kasutatakse nüüd palju. Tõuget on lisanud ka RMK oma matkaradade ja vaatlustornidega. Sellise tasuta puhkamisvõimaluse üle saavad kõik eestlased rõõmustada ning seda ka oma välismaa sõpradele tutvustada.

Olen aastaid käinud rabas hommikust päikesetõusu ootamas ja pildistamas, harvem päikest silmapiiri taha ära saatmas. Tavaliselt olen valinud aja mõne tööpäeva varahommikul, et saaksin olla rabavaikuses üksi, ilma inimhääli kuulmata. Puhkepäevad ja soojad suveõhtud on rahvarohkemad, palju käiakse rabajärves ujumas. Nii oli ka sel õhtul, kui sõpradega koos läksime.

Loojanguõhtu nii vägevat elamust nagu uduhommik rabas küll ei paku, kuid meelikosutav on ikkagi. Pimeduse süvenedes inimesed lahkuvad ja saabub vaikus.

Tagasiteel, üht kaaslast koju sõidutades, nägime korduvalt põldudevahelisel teel ringi lendavaid öösorre. Sõita tuli ettevaatlikult ja aeglaselt, sest autotulede valguvihus tiirutasid korraga mitmed öösorrid – paljud neist sellesuvised noorlinnud. Sageli maandus mõni neist otse auto ette kruusateele ja jäi ootele. Ootasime ka meie, autos olijad. Et öösorre praegu nii paljudes kohtades liikvel on, seda poleks ilma eilset keskööeelset sõitu osanud arvatagi.