Kui paks lumi katab kinni puud ja põõsad, kust linnud talvel seemneid toiduks otsimas käivad, siis tulevad nad inimeste juurde. Paljudes õuedes on lindude toidumajad, kuhu seemneid puistatakse. Ja neid kohti peetakse meeles.
Olen mõelnud, et kas minu õue toidumaja külastajate hulgas on ka neid, kes seal varasematel talvedel on harjunud käima ja kes üldjuhul jäävad kuni kevadeni paigale truuks. Tihaseid võib ka pesitsusajal näha aias õunapuudelt putukaid otsimas, võimalik, et mõned neist elasidki talve siinsamas üle.
Nii ei teagi, kes talvistest külalistest on vanad tuttavad, kes uued. Kõige arvukamalt külastavad toidumaju just rasvatihased, kelle eluiga piirdub hea õnne korral vaid paari-kolme aastaga. Kindlad käijad on ka puukoristajad, keda tean suviti pesitsemas maja taga metsas, kus leidub vanu puid ja õõnsusi. Peale nimetatute käib sootihaseid, sinitihaseid ja üks musttihane, kellest viimane on tavaliselt metsaliik. Taas on kohal ka leevikesed ja musträstas. Kõik nad tulevad inimeste juurde selleks, et talv üle elada, ei muud.
Ega me neid vilkaid tiivulisi suudagi üksteisest välimuse järgi eristada ja nii tillukest kiipi pole ka vist olemas, mida väikestele värvulistele külge panna, et nende rändeteekonda või pesitsemist pikemas ajas jälgida, nagu seda paljude kotkaste või kurgede puhul on satelliitsaatjate abil võimalik olnud.
