Praegu rekonstrueeritakse peamiselt kunagisi maaparandusobjekte, otsitakse vigu ja ummistusi ning parandatakse neid. Lisandunud on karmimad keskkonnanõuded, millele aastakümneid tagasi tähelepanu ei pööratud. Uuenenud on ehitusmaterjalid, näiteks kasutatakse truupide ehitamisel varasemate raudbetoontorude asemel nüüd plasttorusid ning kraavinõlvade kindlustamiseks lisaks kividele ka kangast, nn. geotekstiili. Varem kindlustati suudmeid ja truupe valatud betoonplaatide (MP, VKP) ja mätastega.

Keskkonna kaitseks kaevatakse enne kuivendusvete (maa-alused dreenid, kraavid) jõudmist looduslikesse ojadesse või jõgedesse veel kogujakraavidele settetiigid, mis peaksid vee võimalikest põlluväetiste ja mürkide jäänustest puhastama. Uute settebasseinide või tiikide põhja istutatakse sageli hundinuiasid või hakkavad nad sinna lennanud seemnetest ise kasvama. Hundinuiadel on omadus veest mürgiseid aineid välja filtreerida.


Pildil olev tiik kaevati eelmisel aastal ja sel nädalal siluti tiigi otsa pinnas tasaseks, ehitati tuletõrjevee võtmiseks betoonrõngastest kaev. Ja et mõni masin hooga tiiki sisse ei põrutaks, küllap selleks veeti platsi äärde suured kivimürakad.

Ümbruskonnas on põllukraavide puhastamise kõrval ka metsateede parandamine käsil. Pildil olev metsavaheline teelõik peaks olema osa vallateest, mis samuti täiendava kruusakatte saab. Paremale jääb riigimets, mille rekonstrueeritav tee jätkub kohe kallurist eespool paremale ja mis peagi valmis saab. Vasemal on eramets. Vallatee kulgeb edasi ning sealgi on käimas põllukraavide ja -teede uuendamine ning ilmsiks tulnud kuivendusvigade parandamine.