Metsasihtidel käies otsisin kevadisi õitsvaid taimi. Kopratammide läheduses lageraielangi kõrval kasvas ilus puhmas siniste õitega mailasi. Tundusid kuidagi eriti erksa tooniga sinised olema ja meelitasid pilti tegema. Jällegi olen küsimuse ees, et millised mailased need nimelt on, sest eri liike on mitmeid. Kas külma, sooja või harilikud? Lehed igatahes olid karvakestega.

Teiselt sihilt otsisin jaanililli ehk pääsusilmi ehk ellerheina. Ilusal lillel palju ilusaid nimesid. Lille nimi viitab küll jaaniajale juunikuus, kuid nad õitsevad juba maikuu lõpust alates täies ilus. Kasvamiseks sobivad kergelt niisked, soostunud, samas mitte liiga lopsaka taimestikuga alad, mis õrnad lilled enda alla mataksid.


Jaanililled on minu lapsepõlve lilled. Neid kasvas kodukarjamaal loendamatul hulgal. Millegipärast on tänapäeval kõik vanad kasvukohad kas metsa kasvanud või maaparandusega põldudeks muudetud. Vaid üksikud kohad metsasihtidel on jäänud ja needki õied, mis pildile võtsin, kasvasid metsaveotraktori ratastest puutumata jäänud vahes. Varasemast ajast teada olevast kohast jaanililli otsima minnes kartsin, et pärast suurt metsavedu segi pööratud metsateelt ei pruugi neid enam leida. Väike grupp siiski on alles.

Maikuu ongi läbi. Kolm viimast nädalat sättisin enam-vähem iga päev oma käigud ja toimetused nii, et pärastlõunal kella 4-st kodus olla ning telekapilt eurospordi kanalile sättida. Käis ju Itaalia mägedes Giro velotuur, üks kolmest kõige prestiižsemast velotuurist (Giro, Tour de France ja Vuelta), kus ka meie kandi mees Tanel Kangert Astana meeskonnas kaasa tegi. Maikuu viimase päevaga sai see läbi ja võib uhkust tunda, et väiksest maakohast on tõusnud maailmaklassi tipprattur. Tuuril saavutatud 13. koht ligi 200 osavõtja hulgas võib alasse vähe pühendunud inimesele tagasihoidlik tunduda, kuid jalgrattasport on individuaal-meeskondlik ala, kus rollid on tiimisiseselt jaotatud, mis tähendab, et kogu võistkond tegutseb valitud liidri edu nimel. Kuigi tuuri võitis individuaalselt suur staar hispaanlane Contador, siis meeskondlikult oli tugevaim Astana ja selle 9-liikmelises tiimis sai kolmanda aja

Vändras üles sirgunud sportlane. Uhke tunne on näha raskel spordialal mägiteedel rühkimas eesti meest, keda tean pisipõnnist alates.

Ja nagu ikka, jälgin eesti lauljate, seekord siis superstaarisaates osalejate võistlust. Nagu omal ajal Otile, nii elasin seekord kaasa Raikküla poisile Jürile. Andku mulle noored neiukesed ja plikatirtsud andeks, kuid mulle tundute te kõik liiga üheülbalised (üks teistest eristuv, sügava hääletämbriga, Toomas Volli õpilane, Pärnu tüdruk, jäi kahjuks finaalist välja), seepärast olen otsinud huvitavaid meeshääli. Jüri muutus iga saatega paremaks ning võit läks teenitult just talle. Jõuline, omapärase tämbri, seletamatu karisma ning looduse poolt kingitud andega noor meeslaulja, keda on minuvanuselgi põnev kuulata. Tuult tiibadesse!