Pildil on hulk aastaid tagasi tühjaks jäänud must-toonekure pesapuu - võimas, keerdus tüve ja hargnevate ladvaokstega mänd. Ülal okste vahel on otsekui mälestuseks kunagisest elupaigast alles väike peotäis oksarisu, kõik ülejäänu on aastate jooksul maha pudenenud.
Kui umbes viis aastat tagasi puud vaatamas käisin, kattis tüve roheline ollus, mis oli tekkinud pesas üles kasvanud poegade väljaheidetest. Aastate jooksul on vihmad ja lumi ka selle maha pesnud ning puu on kuivanud, ilma kooreta ja alasti.
Järjekordne territoorium on must-toonekurgede poolt jäänud asustamata. Kehvasti läheb neil lindudel. Ornitoloogide sõnul on terve Pärnumaa peale sel suvel üles kasvamas ainult 2 uut poega. Süvenenud on ka röövlus, mistõttu ei saa koorunud tibud suureks kasvada, enne süüakse need pesarüüstajate poolt ära. Nendeks võivad olla näiteks nugis, aga ka mõned röövlinnud, kes kasutavad juhust, mil musta kure vanalinnud on pesast eemal toiduotsinguil.
Pesitsemise ebaõnnestumise põhjuseks võib olla ka ebavõrdne isas- ja emaslindude arv, mis tähendab, et kõigile ei jätku paarilist ning toimuvad pesa pärast kisklused. Juba munetud munad visatakse sissetungija poolt pesast välja. Must-toonekurg saabub meile Aafrika talvitusaladelt aprillis ning asub mõne päeva pärast munema ja hauduma.
Üldiselt on must-toonekurg kui I kaitsekategooria liik meil rangelt kaitstud, kuid vaatamata sellele juhtub endiselt, et metsatöödega satutakse pesale liiga lähedale ning must kurg kui eriliselt pelglik lind lendab häiringu pärast pesalt ära. Kui sel ajal on pesas kas munad või väikesed pojad, langevadki need vanalinnu eemalolekul kellegi saagiks.
Võib muidugi olla ka teisi põhjusi, miks meie mustal kurel palju nurjunud pesitsemisi ja vähe järglasi on, näiteks toidu hankimiseks sobivate madalaveeliste veekogude halb seisund, ojakallaste võssakasvamine, aga ka mürgistused ja parasiidid (kurgukaanid).
