Pildil olevat metsa pean mulle kuuluvatest üheks ilusamaks. Pilt on tehtud piirisihilt, paremal naabri oma, vasemal minu. Mõlemad ostsime need tükid vabade maade erastamise käigus sajandivahetuse paiku.
Sihi lõpus tuleb vastu oja ja selle taga riiklik maastikukaitseala koos laugasterohke rabamassiiviga. Üks vaikne ja suurtest raietest puutumata piirkond, kus elasid (või veel elavad) metssead ja tegutseb hundikari. Minu metsaosal oli oja ääres kuusel herilaseviu pesa ja natuke eemal suure kase harude vahel vanas risupesas elas händkakk. Vanasti olid seal küla heinamaad, mida meenutavad mõned vaevu säilinud kuhjaalused. Nüüd katab ala umbes 70-aastane mets. Pildil olev eraldis on 2. boniteediga, mustika kasvukohatüübis.
Külmal aastaajal, kui mudase põhjaga oja jäätub, pääseb edasi kaitsealale ja rinnakut pidi ülespoole tõustes jõuab rabasse. Rabas aga saab talvel liikuda kas räätsade või suuskadega ning käia jäässe külmunud tihedas laugastikus.
Ma armastan seda metsa, ehkki ei käi seal nõnda sageli kui oma kodumetsas või jõe tagustel maadel. Pildil oleval eraldisel pole ma mingeid metsatöid teinud, pole veel raatsinud sealset looduslikku kooslust muutma hakata. Harvendusraiet ju võiks teha, majandamiskavaski nii soovitatud. Teise rinde kuused ja mõned kehvemad männid võiks tõepoolest maha võtta. Selleks aga peab aega valima, sest puitu saab välja tuua vaid üle põllu, mis mulle ei kuulu. Mitu aastat järjest on seal varasügisel üsna varsti pärast lõikust uus talivili külvatud. Vili aga on püha ja orasest üle ei sõideta, ka mitte talvel.
Sellest metsast mõnisada meetrit piki oja ülesvoolu leidsime suvel samast massiivist ühe vana metsaosa, kus kasvas rohkelt kaitsealuseid orhideesid, nende seas üpris haruldasi. Seal polnud inimkäsi vähemalt 100 aastat ühtki puud raiunud ja ometi kõik toimis.
Olen võrrelnud, kuidas hakkavad tegutsema erinevad inimesed, kui neil on õnnestunud erastamise käigus metsamaa soetada või tänapäeval kelleltki osta. Kes püüab ostukulutused kohe raiega tagasi teenida, nagu teevad seda kõik maid kokku ostvad metsafirmad, teine tahab metsa hoida, seda veidi kujundada ja hiljem lastele pärandada. Sellisel männienamusega eraldisel, nagu pildil paistab, on lõppraieni veel oma 30 aastat aega. Las ta olla.
