Metsa-aastal tuleks metsast rohkem rääkida.

Äsja anti metsa-aasta 2011 avalöök Tallinnas. Metsameeste Forestalia laulis lennureisijatele ja Estonias olid sõnavõtud ja kontsert – nii nägin televiisorist ja lugesin veebist. Mina neist asjust ise osa ei saanud ega taipa siiani, miks suuri asju võetakse ette pealinnas, mitte maakohtades.

Olen tähele pannud, et igakevadised metsanädalad peetakse enamasti linnades, kuulutatakse välja aasta metsapealinn jne. Seekord siis Haapsalu. Kaugeks jäävad need tegelikest metsaomanikest, kes ei tahagi ühe tseremoonia või kõne pärast sõitma hakata, pealegi mugavate metsariiete ja -saabastega hästi minna nagu ei sobiga. Hoopis teine asi on suve lõpul toimuvate erametsaomanike kokkutulekutega, mida peetakse erinevates maakondades, parimate metsaomanike metsi vaatamas käies ja lugusid kuulates. Hea on omasid näha ja neist rohkem teada saada. Omade all mõtlen siin metsarahvast, kes ongi natuke omamoodi, metsa poole hoidvad inimesed. Liigitan ka end nende hulka.

Metsa-aastaga seoses võiks nüüd olla sagedamini Eesti metsast juttu. Nii metsade majandamisest, metsapuhkusest, jahindusest, seene- ja marjaretkedest, loodusmatkadest, metsade pärimusest ja pärandkultuurist, loodushoiust ja liikide kaitsest. Mina seda üksinda oma blogijuttudega ammendavalt teha ei suuda, kuigi väikse panuse neist asjust, mida tean ja kogen, püüan metsalugudega anda küll.

Maalehe vahel ilmub kord kuus Metsaleht, Postimees ilmutab mõnikord metsaomanike teabelehte „Sinu Mets“ ja loodusajakirjadest ilmub kord kvartalis „Eesti Mets“. ETV Osoon käib ka vahel metsas ja teeb teemasaateid. Keskkonnasaadet Tasakaal enam kahjuks pole. Liiga harva kajastavad kohalikud lehed põgusalt mõnd metsasündmust. Kõike seda on metsa-aasta jaoks minu arvates vähe.

Mulle meeldiks, kui sel aastal oleks ajakirjanduses alaline rubriik „Metsa-aasta 2011“. Maalehes võiks lisaks kord kuus ilmuvale metsalehele olla ka iganädalane metsanurk, Postimehe nädalalõpu lisas metsalugude koht, Päevalehes näiteks teisipäevane metsajutt. Mina sooviksin lugeda rohkem lihtsatest metsaomanikest, metsakasvatajatest, metsakorraldajatest, metsatöölistest, metsamasinameestest, loodusvaatlejatest, loomauurijatest, taimetarkadest jne. Huvitavaid teemasid oleks veelgi, näiteks vanade metsameeste mälestused ja arvamused praegusest metsapoliitikast.

Pole paremat vahendit rahvaga suhtlemiseks kui ajakirjandus, raadio ja televisioon, kiireimat vastukaja aga võimaldab internet. Seepärast tahaks kuulda valimiste eel ka erakondade saadikukandidaatide mõtteid metsade kohta. Nemad hakkavad kord metsaomanikke puudutavaid otsuseid vastu võtma ja seepärast oleks hea teada, kellel mingi side metsaga üldse on olnud või on.