Viimasel ajal olen metsaraietes mõõdukust hoidnud, kartes, et võin jääda vaesemaks kui omanikuks saamise algaastatel. Nüüd arvutusi tehes ilmneb, et olin jah esiotsa liiga optimistlik. Seda enam tuleb nüüd arukamalt majandada, olemasoleva metsa väärtust suurendada just hooldusraieid tehes ning väga kaalutletult teha lageraie otsuseid.

Vaatamata sellele, et olen kõigile seni lageraiesse läinud metsaeraldistele alati uue metsa istutanud ja pärast kunagistelt põllumaadelt lepikute raiumist ka need põllud kuusega uuendanud, ei kajastu see tagavara suurenemises veel niipea. Mets, eriti okaspuu, lihtsalt kasvab aeglaselt.

Nähes, mis ümberringi metsadega toimub, järeldan, et metsanduse arengukavasse planeeritud raiemahud on ülehinnatud ning kogutagavara Eesti tulundusmetsades väheneb. Uus mets ei jõua lühikese ajaga samaväärses koguses peale kasvada. Kuna tagavara hulka on arvestatud ju ka kaitsealadel kasvavad metsad, kus raiemahud on piiratud, siis seda enam väheneb tulundusmetsade tagavara.

Soovitan ka teistel metsaomanikel taolisi arvutusi või inventuuri teha, et saada oma varalisest seisust ülevaade. Numbreid on vaja kõigepealt iseendale, et hinnata, kui hea või halb peremees ma olen. Mina olen oma vara hinnates mingil hetkel liiga optimistlik olnud ja seda võib ka teistega juhtunud olla.


Pildil on eeloleval kevadel kümne aasta vanuseks saav kuusenoorendik minu kodumetsas. Jahimehed aitasid seda 2005.a. talgutel istutada.