Metsakanad ja teised asukad.
Eriliselt mõnus värske lumega ja pehme talveilm oli. Arvasin end olevat ühe puhkepäeva ära teeninud. Kuhu mujale kui ikka metsa!
Kui tihaste metsasööklasse sai lisa puistatud ja rahulolevad linnukesed seal askeldama asusid, suundusin ringkäigule. Oli hästi vaikne. Metsas ei raiuta ega kolistata. Seepärast sain rahulikult siit-sealt kostuvaid helisid kuulatada. Magasin maha hetke, mil valgeselg-kirjurähn kuivanud lepatüükalt lendu läks ja asus uuesti kopsima jõe kaldal. Palju risu ja oksi oli ees, aga ära nägin!
Tulin ringiga üle jõeaasa tagasi metsa. Noorte kaskede ladvas nokkisid pungi metsakanad – laanepüüd. Ei tahtnud neid kohalt hirmutada ja vaikse hiilimise peale suutsin mõned kehvavõitu kaadrid saada. Üldse on pildistamisega nii, et tuleb valida: kas eesmärgiks on saada foto või lasta linnul-loomal oma toimetusi rahus edasi teha. Teisel juhul on õnn metsaelanikke kauem jälgida. Nii ongi parem.
Ma polnud mitu kuud enam riigimetsa VEP-i (vääriselupaiga) metsas ringi luusinud ja täna oli selleks sobiv hetk. Tasu ei jäänud saamata. Astusin vaikselt kopsimise suunas, kael õieli, puutüvesid jälgides. Ikka kipun ära unustama, et kõrgelt ei tasu kõiki rähne otsida. Nii valgeseljad kui ka kolmvarvas-rähn ehk laanerähn koputavad üsna madalal puutüvel. Heli kostub üle terve puu ja ajab segadusse. Täna nähtud kolmvarvas oli eriliselt pontsakas emane rähn. Laante, vanade metsade asukas. Tema jälgimise tegi eriliseks veel see, et sama puu jalamile lendas väike porr. Rähni kopsimine pakkus tallegi huvi ja võimalikku toidukraami. Kribinal alustas ta oma inventuuri piki kuuske alt ülespoole. Tegi hetkeks rähni kõrval peatuse, soovis „jõudu tööle!” ja sebis ülespoole edasi. Rähniemand viskas kiire pilgu porrile ja jätkas kopsimist. Väga vahva elamuse pakkusid mõlemad.
Kaugelt lähenes musträhn ja lasi kuuldele pikki kriiskavaid häälitsusi. Suur-kirjurähne kohtasin oma teekonnal kolme. Nemad on terve talve kestel tavaliseks muutunud ja ilmselt koos mujalt sisserännanutega on suur-kirjurähnide arvukus sel aastal tavalisest suurem.
Värskelt sadanud lumel jäi minu teele rohkelt orava jälgi. Need loomakesed on väga liikuvad ja ilmselt on neid seal jõe ääres tavalisest rohkem. Kevade lähenemine ja paarilise otsingud – mis muud!
