Lisaks metsaühistute lepingulistele ostjatele leidsin jämeda kvaliteetse okaspuupalgi kasutajana veel kohaliku palkmajade tootja, kes eelistab käsitsi langetatud puud. Harvesteri rullikud täksivad tüvesse augud ja langetamisel tüükast kinnihoidmine põhjustavat puidukiude venitusi. Käsitsi kooritud jämedatest palkidest saab ehedama välimusega palkmaja kui masinas freesitutest. Küllap nii on, ise ma tehnoloogiat ei jaga. Kogenud majameister ise käis metsas kasvavaid puid välja valimas ja märkimas.

Läkski nii, et kõigi nende 20 metsas tegutsetud aasta jooksul pole harvester kordagi minu metsa pääsenud. Aasta algul, kui saatsime mu ema igavikuteele, polnud mahti metsaga tegelda. Kui toibusin, oli harvester naabermetsast juba kaugemale kolinud. Kuu lõpus sai kohalikul töömehel eelmine erametsalank tehtud ja oli valmis minu juures jätkama, käsitsi raiet tegema. Ta on varemgi minu metsa lõiganud ja noorendike hooldust teinud – kindel värk.


Pealegi tundus, et 100+ vanused kuused-männid olidki harvesteri jaoks liiga võimsad. Jämeda okaspuupalgi turustamisega on samuti jama. Õnneks leidub oma vallas ettevõtjaid, kes just sellisest tüvest lugu peavad, kust kannatab lõigata ka 8-meetrisi, mis oleks oksavaba, kvaliteetne ja peenem ots annaks 30 välja.

Tuleb meelde, et kui minu isa esimesel sõjasuvel maha põletatud karjalauta hakkas taastama, siis risti üle müüride pandud toekad laetalad olid üle 9 meetri pikad. Kõik lõigati oma metsast, veeti ükshaaval hobusega kohale ja kooriti käsitsi. Lühemast või peenemast saeti laudu või kooriti katuse roovlatte. Alla 100 aastast palgipuud ei raiunud tol ajal keegi, seda läks ehituseks vaja.

Veel üks asi, mis tõukas mind sel talvel raietöid ette võtma, oli see, et eraldise kõrgemas osas on suurte puude alla 2-3 meetri kõrgune kuuse järelkasv tulnud. Harvester oleks seda kõvasti kahjustanud, kuid käsitsi langetatud pika palgi saab vedaja otsast sikutades kätte. Noored kuused jäävad terveks ja langil istutamist selle võrra vähem.