Sõidan sageli mööda riigimetsa teed, mis sai hiljuti uue kruusakatte, uued truubid ja puhastatud teekraavid. Iga kord kui pildil olevast kohast möödusin, mõtlesin, et millal nad ometi selle looduslikult uuenenud võpsiku ära hooldavad. See on sama koht, kus läinud talvel hundid põdra murdsid ja kus sai mitmel korral põdra jäänuseid vaatamas käidud.

Nüüd siis ongi padrikust saanud hooldatud noorendik. Mitmel päeval kostis sealtkandist võsasae hääli – töömees oli ametis. Tavaliselt uuendab RMK oma langid istutamise teel, kuid see jutuks ja pildil olev jäi neil mingil põhjusel istutamata. Uuenduse kujunemine võttis mitu aastat kauem kui kõrval olevatel lankidel, kuhu enamasti kuusetaimi pandi ja mis nüüd kenasti ladvad välja on sirutanud. Värskelt hooldatud kohas aga saab peapuuliigiks tõenäoliselt kask, vist tuleb ka haaba.

Teed mööda edasi sõites on mõlemal pool veel mitmeid kolme aasta taguseid lageraielanke, millest osa tundub samuti aeglasele looduslikule uuenemisele jäetavat. Ühele langile istutati sangleppa, seda juhtusin nägema.

Uute truubiotste nõlvad, kuhu tööde käigus suvel geotekstiil laotati, on sügiseks kenasti rohtunud. Truubi kindlustuseks laotud kivide vahel vuliseb vesi. Korras metsi ning hooldatud metsateid ja kraave on hea vaadata, olgu need siis riigimetsas või eraomaniku maadel.