See pole minu jaoks otseselt küsimus, sest tean vastust. Arutlemiseks aga kõlbab küll.
Pildil on osa, umbes neljandik kogu lepiku raie järgselt vabanevast lumisest platsist endisel põllumaal. Sinna ulatuvad kahe põllusiilu otsad, kus siiani kasvas lepik, mis sel talvel saab maha raiutud.
Pildilt paistab neist vaid üks, teine põlluots jääb kõrvale vasakule ja sealt on lepad veel raiumata. Kokku on vabaks jäävat maad kraavide vahel umbes 0,25 ha, hommikupäikesele avatud küljes.
Paremal ja ees paistavad kuusenoorendikud, millest parempoolne on istutatud 2007. aastal, otse ees olev aga 2008. aastal. Suuremad kuused kraavide ääres on looduslikud ja need olid olemas juba istutamise ajal.
Täpselt samamoodi kui praegune leparaie, sai põldudelt 10-15 aastat tagasi talviti maha võetud seal varem kasvanud lepik ja seejärel need kuused, mis pildilt vastu vaatavad, asemele istutatud. Tol hetkel jäi praegu raiesse läinud lepatukk põllu otstes maha võtmata, sest oli peenevõitu, kuid nüüd on aeg käes, sest mõni puu hakkab ise pikali viskama.
Miks ma seda kohta looduslikule uuenemisele ei jäta, võidakse küsida. Lepik kasvaks nagunii, milleks kuuse või kasvõi kasega vaeva näha, taimi osta, aastate kaupa hooldada ja ulukite eest kaitsta. Kasetaime väljakasvatamine pealetungiva rohu ja lepavõsa seest on lausa eriline katsumus, mille ebaõnnestumise kogemus mul samast kandist ühel põllusiilul varasemast ajast täiesti olemas – ellujäämise protsent oli umbes kümme. Tamme sööksid ulukid ära, sangleppa ka ei taha, sest see puu kasvab mul ligi 2 hektaril teises kohas. Peaks vist erametsanduse konsulendi nõu andma kutsuma.
Hall-lepikuid on mul kodule lähemal ja kergemini juurdepääsetavas kohas veel piisaval hulgal, jätkub küttepuudeks surmani ja jääb ka lastele. Pildil olev kinnistu jääb jõe taha kaugemasse kanti, kuhu teid ei vii ja igal ajal ligi ei pääse. Juba alates 2002. aastast olen neid mahajäetud põlde leppadest vabaks raiunud ja kuuski istutanud, sooviga halli lepa asemel pikaealisi puid kasvatada. Alguse olen ära näinud, loodetavasti näevad lapselapsed ka seda, kuidas kõrge kuusik või siis väike kasesalu kord seal kauges maanurgas kohab.
