Mis vahe on hiireviul ja konnakotkal

Ühed pruuni värvi röövlinnud mõlemad ja rahvas kipub neid ühtmoodi kutsuma - kullid. Aga kui juba kullid, siis on kindlasti pahad – viivad kanad ära.

Õnneks on nn. „kullisõda“ jäänud umbes poole sajandi tagusesse minevikku. Ja palju siis nüüd maaperedes veel kanugi peetakse... Nii kotkad, viud kui kullid on võetud looduskaitse alla, ka inimesed on teadlikumaks saanud, õppinud liike eristama, kuulnud nende elust ja toitumisharjumustest ning hakanud mõistma, et taeva taustal liuglev lind ei tee inimesele kurja, vaid kaunistab meie maastikku. Kotkad on meil kõrgeima ehk I kategooria looduskaitsealused linnud, hiireviud kuuluvad madalamasse, III kaitsekategooriasse.

Viljakoristus ning röövlindude poegade lennuvõimeliseks saamine satuvad ajaliselt enam-vähem kokku ning seepärast on praegu päris sage kohata õhus lendavaid või ka kõrrepõllul maas passivaid konnakotkaid või hiireviusid. Mõlemad jahivad toiduks hiiri, mutte, konni ja vahel võtavad saagiks mõne roomaja või maapinnal liikuva väiksema linnu. Viljakoristus ajab pisielukad liikvele – seda röövlinnud passivadki. Info kombainide töötamise kohta liigub lindude seas mingil müstilisel viisil üllatavalt kähku ja kohale lennatakse tavapärasest pesitsusterritooriumist mitme kilomeetri kaugusele.

Kuidas siis eristada hiireviud ja väike-konnakotkast? Väliselt sarnastel lindudel on mitmeid erinevusi. Mõlematel on emaslinnud isastest kogukamad. Kotkastel on „püksid“ jalas, st. et jalgu katvad suled ulatuvad alla varvasteni välja. Hiireviu sääred on paljad. Konnakotka kõvera ja tumeda otsaga noka ümber on palju kollast värvi, hiireviul õige vähe.

Konnakotkaste tiivad, mis on umbes 10 cm hiireviu omadest pikemad, sarnanevad liuglennul purilennuki ühtlaselt laiade tiibadega, mille otsad hoiduvad veidi allapoole. Hiireviud hoiavad tavaliselt oma tiivaotsi V-kujuliselt ülespoole. Tiibade alapool on konnakotkastel ühtlaselt tume, mustrita, hiireviudel aga heledate laikude ja varieeruva mustriga. Ka rinnaesisel on hiireviudel heledamaid sulgi.

Hiireviu ja konnakotka käitumine on mõnevõrra erinev. Tundub, et hiireviud mäletavad „kullisõda“ ka mitmenda-setmenda põlve järel, seepärast tõusevad nad inimest märgates väga kiiresti lendu ega lase end ka peatunud auto aknast vaadata. Kotkaste närv on selles suhtes tugevam ja käitumine rahulikum.

Konnakotkad rändavad septembri lõpus siit ära talvitusaladele Aafrikasse ning saabuvad tagasi alles aprillis, hiireviud jäävad mõnikord siia talvituma, kuid karmide olude ja toidunappuse korral lendavad nemadki veidi lõuna poole.

Kotka häälitsus kostab lühikeste teravate kilgetena, hiireviud justkui piiksuksid viiiiu, iiiiu! Ilusad linnud mõlemad, keda tasub märgata.