Natura toetus laieneb tulundusmetsa sihtkaitsevööndisse
4.aprillist kuni 22.aprillini saavad erametsaomanikud taotleda toetust ka väljaspool Natura ala asuvale sihtkaitsevööndi metsale, mis on kantud keskkonnaregistrisse ja asub Natura metsatoetuste kaardil. Sama kehtib ka piiranguvööndi kohta, erinevus on vaid toetuse määras – sihtkaitsevööndis 110 eur/ha aastas, piiranguvööndis 60 eur/ha aastas. Toetus on mõeldud looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks ning esmakordselt saavad nimetatud toetust hakata taotlema ka need erametsaomanikud, kelle tulundusmetsades on looduskaitselised piirangud.
Piirangud on seatud I kaitsekategooria aluste liikide ja nende elupaikade kaitseks. Neist liikidest on mandri-Eestis kõige levinum väike-konnakotkas, harva must-toonekurg, rannikualadel või suuremate veekogude läheduses paiknevatel erametsades võib esineda ka merikotka ja kalakotka pesi. Eestis kuuluvad kõik kotkaliigid ja must-toonekurg kõige kõrgemasse ehk I kaitsekategooriasse ning neid eraomanikke, kelle metsa need linnud pesapaigaks on valinud, see määrus puudutabki.
Toetuse tingimusi ja taotlemise korda selgitas Erametsakeskus paaril viimasel nädalal toimunud õppepäevadel Eesti erinevates piirkondades. Samuti saab tingimustega tutvuda eramets.ee portaalis.
Minu jaoks on selle toetuse taotlemine esmakordne, sest Natura alasid, millele juba mitu aastat on toetusi makstud, mul pole. Minu metsades on väike-konnakotkaste pesad. Kui püsielupaika (mis koosneb nii sihtkaitse- kui piiranguvööndist) pole moodustatud, siis kehtib väike-konnakotka pesa ümber ringikujuline sihtkaitsevöönd raadiusega 100 meetrit. Looduskaitseseadus ütleb, et merikotka ja kalakotka puhul on raadius 200m, väiksearvulisel suur-konnakotkal ja eriti haruldasel mustal toonekurel koguni 250 meetrit. Kui ringiala jääb tervenisti ühe metsaomaniku kinnistule ega ulatu servapidi põllumaale (mis ei kuulu toetuse alla), siis arvestatakse 100-meetrise raadiusega ala suuruseks 3,1 ha. Koolis sai õpitud, et see peaks olema 3,14 – ümardatud on aga vähema suunas, sest nii on raha väljakäijale kasulik.
Maa-ameti kaardirakendusel (erametsakeskus) on praeguseks kõik keskkonnaregistrisse kantud kotkapesade asukohad tähistatud, alale number ja
pindala lisatud. Jääb e-PRIAsse end sisse logida ja 4.aprillist alates toetust taotlema asuda. Taotluse saab ka kirjalikult esitada otse Erametsakeskusele.
Huvitav, kui palju hektareid üle Eesti selle täiendusega Natura aladele lisandus ning kui palju neile aladele toetusteks lisaraha kulub? Kas kõik tädi-Maalid ja onu-Jaanid, kes pole õppepäevadel käinud ja metsaühistusse ei kuulu, ikka saavad teada, et peale selle, kui heinapõllu kohal liuglevat suurte tiibadega uhket kotkast on suvel ütlemata tore vaadata, hakatakse kotka pesarahu hoidmise eest metsaomanikule koguni raha maksma?
