Seaduse järgi on kõik korras. Hiireviu pesa männi otsas jäi alles. Pesitsusaeg on selleks aastaks möödas. Nii ei keela ükski paragrahv lageraiet teha.
Leidsime selle pesa kesksuvel, kui hiireviu pojad olid äsja sealt välja lennanud ja kisasid ümbruses puude otsas. Männil, kus pesa, oli punase värviga ring ümber, et puu raiest välja jäetaks, lank oli tähistatud ja metsateatis lageraieks vormistatud.
Hiireviu on III kaitsekategooria liik. Varasema korra järgi tuli metsaraiete puhul hiireviu pesa ümber 50m laiuselt puud kasvama jätta, et lind ka edaspidi sama pesa kasutada saaks. Uuema korra järgi aga kaalub metsast puidu kättesaamine üles liigikaitse ehk teisisõnu öeldes: majandus kaalub üles looduskaitse. Nõuded on nii leebeks kohendatud, nii et ainult pesapuu tuleb alles jätta ja raiet ei tohi teha pesitsusperioodil, seega kevadest suve lõpuni. Selle aasta pesitsusperiood ongi läbi. Kõik oleks nagu korras.
Sadas tihedat vihma ja valgusolud olid pildistamiseks olematud, kui seal käimasolevat tööd vaatamas käisin. Lageraie on tehtud korralikult, nagu riigimetsale kohane, lank on puhas ja puidu kokkuvedu metsatee äärde lõpukorral. Seemnepuudena on alles jäetud 4-5 mändi, millest kõige vasakpoolsema otsas ühel külgoksal hiireviu pesa asubki.
Tean, et see on uus pesa, ehitatud kas eelmisel või sel kevadel. Lähikonnas, kuni 1,5 km raadiuses, on veel paar pesa varasemast ajast, kus sel aastal ei pesitsetud. Röövlindudel ongi kombeks uusi pesi juurde ehitada, mille järel mõni aasta hiljem taas vanadesse kohtadesse kolitakse. Männil asuv pesa jääb nüüd kindlasti kasutusest välja, sest kesk lagedat lanki hiireviud enam pesa omaks ei võta. Metsaraiete korrast ja seadustest, mis on tehtud inimeste soovide järgi, peetakse kinni. Hiireviude arvamust ei küsi keegi.
Pilte ühest noorest hiireviust leiab minu blogi postitusest 5. septembril 2011.
