Ära sai käidud. Üks vägev sügisene kokkusaamine see Paunvere väljanäitus. Käisin ringi ja mälukaardile jäid mõned eredamad hetked.
Loomulikult ei jäänud ostmata peipsi sibul ja latikas, koerakarvasokid, suitsusaunasink ja palju nipet-näpet. Pilku köitsid erinevad müüjad: korvimees, rauamees ja stiilselt riietatud ehtemüüja. Vihmast poriseks muutunud söögiplatsile oli laotatud põhku ja istujatel oli jalgealune jälle kuiv ja puhas.
Kõikjalt kostus pillilugusid. Tervitused Väägvere kapellilt panid jala kõpsuma, Kihnu Poisid ja Virve Köster meelitasid lavaesise nii hullusti rahvast täis, et polnud ruumi jalga maha pannagi. Hingelaule laulis telgiservas Bonzo. Rahvas peatus ja kuulas vaikides. Vana pillimees näppis uhket lõõtsa kirikutagusel platsil.
Mekkisin erinevaid leibasid ja ostu tegin lõpuks puhtalt emotsioonide mõjul . Nimelt läksin teadlikult Nopri talu telgi juurde, et võid osta, ja kui seal kuulsin kauplevate noormeeste (vast perepojad?) suust nii lahedat „võro kiilt”, otsustasin pakkumise peale kohe osta ka pool pätsi nende taluleiba. Noh, et olgu siis leib ja või mõlemad. Ja nüüd kodus ei jõua ära kiruda, et tervet pätsi ei ostnud! Üks ütlemata mahe, veidi magusamaitseline jämedast jahust must leib, kus terakesi ka sees. Lõikasin mitu paksu kannikat ja määrisin võid peale ja – mmm! Ilus sügispäev oli.
Sügis Paunveres.
Pilkupüüdev.
Parve põhjalaskmise koht.
Põhus.
Korvimüüja.
Raudvara.
Ei saa mitte vaiki olla...
Kihnu Virve: "Meri on, meri jääb, meri..."
Pildike Paunverest.
