Oktoobrist algas metsades ajujaht põtradele. Enne seda peeti paar nädalat varitsusjahti, mis õnneks suurt liikumist ja kära looduses ei tekitanud. Ega ole kuulnud ka, et siinkandis oleks sel ajal põdrapulle kütitud.
Pildil on piirisiht minu ja riigimetsa vahel, mida jahimehed igal sügisel rohust ja võsast puhtaks niidavad. Veel teisegi metsasihi niitsid nad minu kodumetsas puhtaks, nagu ka mõned kõrval riigimetsas.
Avatud vaated on jahipidamiseks vajalikud, samas on minulgi kasud sees. Nimelt ei lase igasügisene niitmine sihtidel võssa kasvada. Mõni aeg tagasi, kui jõudu rohkem oli, niitsin samu sihte ise, käsitsi. Nüüd on aeg edasi läinud ja meestel niidukid traktori taga. Pruugib rääkida ja tullaksegi. Minul selle võrra kergem.
Käisin laupäeval Maalehe 30. sünnipäeval. Üsna nooruke teine, aga asjalik ja omanäoline. Just konservatiivsuse pärast olen lehe algusaastatest alates selle tellijaks ja lugejaks jäänud. Pealegi ilmub Maalehe vahel kord kuus ka Metsaleht. Vaatamata järjest mahukamaks paisuvale reklaamile, leiab Maalehe igast numbrist ikka midagi lugemisväärset.
Oma metsalugusid kirjutades on minustki viimase üheksa aasta jooksul saanud veebis loetava maaleht.ee osa. Rõõm on tunda mitmeid endisi ja praegusi toimetuse töötajaid, lahedad inimesed. Paljusid nägin ka sünnipäevapeol. Õnne ja pikka iga meie maarahva lehele!
